Vikipeedia

Narva

linn Ida-Virumaal
 See artikkel räägib Eesti linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Narva (täpsustus).

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres. Narva on rahvaarvult Eesti kolmas linn Tallinna ja Tartu järel ning suurem kui 50 km kaugusel asuv maakonnakeskus Jõhvi. Narva on Eesti linnadest idapoolseim ning üks kahest piirilinnast.

Narva
Pindala 68,7 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 53 875 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood 0511[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 59° 23′ N, 28° 12′ E
Narva (Eesti)
Narva
Kaart

Nimi muuda

Baltisaksa keeleteadlane Georg von Sabler esitas 1910. aastal hüpoteesi, et linna nimi tuleneb sõnast, mis 12. sajandil esines ülemsaksa keeles kujul narva ja tähendas kitsast kohta. Lauri Kettuneni arvates pole selline germaani algupära usutav, kuna analoogseid nimesid leidub ka Soome sisemaal, kust germaani kohanimesid ei teata. Kettunen pidas tõenäolisemaks, et linna nüüdisaegne nimi on seotud vepsa sõnaga narva, narvane < narvainen, tähendusega 'künnis, künnispakk', mis jõe puhul võiks tähendada koske.[4] Kettuneni teatel leidus lõunavepsa murdes sõna narv tähendusega 'künnis'.[5] Samasugust Narva nime etümoloogiat toetab ka Paul Alvre.[6] Marje Joalaiu hinnangul lõunavepsa keeles sellist sõna tegelikult ei tunta ja Kettuneni väide on ekslik.[5] Vepsa netisõnastikus sõna narvāne siiski esineb, kuid tähendusega 'uksesoon läves'.[7]

Ajalugu muuda

  Pikemalt artiklis Narva ajalugu

Tänapäeva Narva linna piirkonnas elasid inimesed juba kiviajal. Narva asula tekkis ilmselt muinaseestlaste linnuse kohale, mille lähedale ehitasid 13. sajandil oma linnuse taanlased. Vanavene leetopisside hilisemate ümberkirjutuste tekstis on säilinud viide, et aasta 1172 paiku asus Novgorodi linnas kaubaõu Nerveski või Nerovski konets ('Nerevi õu'). Narvia 8 adramaaga küla on esmamainitud Taani hindamisraamatus umbes 1241. aastal.

 
Narva Hermanni linnus ja Jaanilinna linnus

Narva linnus rajati taanlaste poolt 1256. aastal, esialgu Narva jõe idakaldale. 1277. aastal kinnitasid ürikud, et Taani kuninga esindaja Eylard von Oberge nimetas end Eesti, Narva ja Tallinna komandandiks (capitaneus per Estoniam, Narwiam atque Revaliam).

Liivi ordu võimuperioodil, mis algas 1347. aastal, moodustati Narva foogtkond. 1558. aasta jaanuaris algas Vene-Liivi sõda, kui Moskva tsaar Ivan Julma väed tungisid Eestisse ning vallutasid 11. mail 1558 Narva linna. Moskva tsaaririigi võim Narvas püsis üle 23 aasta, kuni 6. septembrini 1581, mil Rootsi kuningriigi väed Pontus De la Gardie juhtimisel vallutasid Narva ja järgmistel päevadel ka Ingerimaa.

1617. aastal sõlmitud Stolbovo rahuga jäi Narva Rootsi kuningriigi valdusse. Ingerimaa kubermangu keskus oli Narva linn, kus resideeris ka Ingerimaa kuberner või asehaldur.

 
Narva lahingu plaan

1700. aastal alanud Põhjasõja algul, 30. novembril 1700 toimunud Narva lahingus saavutasid arvulises vähemuses olnud Rootsi väed Vene vägede üle hiilgava võidu. Põhjasõja (1700–1721) võitis siiski Venemaa ning Narva ja kogu Eesti läks Venemaa koosseisu.

Vene väed hõivasid Narva linna 1704. aastal ja pärast Eestimaa muutmist Venemaaga kuulus linn koos Narva maakonnaga Peterburi kubermangu, kuid säilitas oma kohaliku omavalitsuse, rae ja allus kohtuasjus Eestimaa Ülemmaakohtule. 1797. aastal anti Narva maakonna alad Eestimaa kubermangu koosseisu ja liideti Viru kreisiga, kuid Narva linn jäi Peterburi kubermangu Jamburgi maakonna koosseisu.

1917. aastal toimunud Narva linnavolikogu valimiste järel sai Narva linnapeaks Ants Dauman, kelle juhtimisel viidi linnas läbi rahvahääletus Narva liitumiseks Eestimaaga, eraldi Narva maakonnana. 21. detsembril 1917 tunnistas seda otsust (Narva eraldumist Jamburgi maakonnast ja eraldi Narva maakonna loomist) ka Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee.

Esimese maailmasõja lõpuetapil 1918. aasta 4. märtsil jõudsid Saksa väed Narva ning linnas valitsenud Nõukogude võimuorganid ja punakaart taandusid Jamburgi piirkonda. Saksa okupatsioon kestis 1918. aasta märtsist novembrini. 11.–14. novembril 1918 andsid Saksamaa esindajad kõrgema poliitilise võimu Balti riikides formaalselt üle rahvuslike valitsuste kätte ning Saksa väed hakkasid pärast Saksamaa kaotust Esimeses maailmasõjas, Compiègne'i vaherahu sõlmimist ja Novembrirevolutsiooni Saksamaal Narvast taganema 28. novembril ning 29. novembril võtsid eesti bolševikud Nõukogude Venemaa Punaarmee relvastatud jõudude abil linnas võimu.

 
Teise maailmasõja järgne Peetriplats

Vabadussõja käigus, 18.–19. jaanuaril 1919, vabastasid Eesti väed ja Soome vabatahtlikud Utria dessandiga linna bolševikest. Linnas tegutses Ivironi Jumalaema nunnaklooster.[8]Jaanuaris 1919 läks kogu Narva linn Eesti Vabariigi kontrolli alla ning Nõukogude Venemaa tunnustas seda ametlikult Tartu rahulepingus (1920). Narva linnaosana oli Jaanilinna ametlik nimi Jaani eeslinn.

Narva oli 1944. aastal kuus kuud rindelinn. Suurem osa Narva hoonetest, sealhulgas ajalooline vanalinn sai kannatada Nõukogude lennuväe pommirünnakute ja suurtükitule tagajärjel (märtsipommitamine Narvas). Narva 3550 sõjas purustatud kivihoonest olid taastamiskõlblikud vaid 198 hoonet. Enne sõda Narvas elanud 34 000 elanikust elas pärast sõda 1946. aastal seal vaid mõni üksik eestlane, põhiliselt linna äärealadel. Kuigi Narva vanalinna oli võimalik taastada ning enamiku majade ja kirikute müürid olid püsti, otsustas uus võim kõik maatasa teha. 1950. aastate alguses allesjäänud varemed õhiti ja vanalinna asemele ehitati suures osas praeguseni säilinud korterelamud.

Pärast Teist maailmasõda asustas Nõukogude okupatsioonivõimud linna peamiselt mujalt Nõukogude Liidu aladelt pärit migrantidega. Endistele narvalastele, kes pärast sõda soovisid oma kodukohta Narvas tagasi tulla, ei andnud võimuorganid luba Narvasse elama asuda. Tänapäeval on Narva elanikest eestlasi vaid 4%. Narva jõe paremkaldal asuv Jaani linnaosa ("Jaanilinn") eraldati Narvast ja liideti Vene NFSV-ga 1945. aastal. Narva rahvaarv jõudis 1973. aastaks 66 000 elanikuni.

Loodus muuda

 
Narva kosk ja Kreenholmi Manufaktuur 1866. aastal

Narva linn asub Eesti kirdeosas Narva jõe läänekaldal 12 km kaugusel jõe suudmest Tallinna–Peterburi maantee ja raudtee ääres Eesti-Venemaa piiril Jaanilinna vastas. See paikneb 200 km kaugusel Tallinnast ida pool ning 20 km kaugusel Kingisseppast ja 130 km kaugusel Peterburist lääne pool. Ida-Virumaa keskasulast Jõhvist asub Narva 50 km kaugusel ida pool.

Narva linna pindala on 68,95 km²,[9] sh linna põhiosast eraldatud ja Narva-Jõesuu linna territooriumiga ümbritsetud linnaosade Kudruküla ja Olgina pindala on vastavalt 5,08 km²[10] ja 0,58 km².

Narva asub Narva jõe kanjonis, mille kaitseks on moodustatud maastikukaitseala. Linna läbib Narva klindilõik.

Linnaosad muuda

 
Narva linna asend

1940. aastal oli Narva jaotatud järgmisteks linnaosadeks: Südalinn, Peetri eeslinn, Joaorg, Kreenholmi linnaosa, Siivertsi, Kadastiku, Paemurru ja Jaanilinn. Enne 2002. aastat oli Narva linn jaotatud kuueteistkümneks mikrorajooniks.

 
Narva linnaosad

Narva linnas (6204 hektarit) on linnaosad:

Rahvastik muuda

  Pikemalt artiklis Narva rahvastik

1. jaanuari 2017 seisuga elas Narvas 57130 inimest. Suurim rahvusrühm on venelased, keda oli 83% linna elanikest. Eestlasi oli neist 2 150 ehk 4%.[11] Ukrainlasi – 1 417 (2%), valgevenelasi – 1 161 (2%), soomlasi – 394 (0,6%), ja tatarlasi – 298 (0,5%).[12]

15. sajandil moodustasid Narva elanikkonnast 40–50% sakslased, 10–20% taanlased, soomlased, venelased, ülejäänud aga eesti ja vadja soost elanikud. 16. sajandi keskpaigas oli Narvas 40–50 maja, elanike arv ei ületanud 500–800 inimest: 20% olid sakslased, ülejäänud vadjalased, eestlased ja venelased. 1570. aastal elas Narvas umbes 5000 inimest. 1650. aastatel elas Jaanilinnaga ühendatud Narvas umbes 3300 elanikku, kelle seas oli seoses Narva kujunemisega kaubalinnaks Venemaa tsaaririigi piiril sakslasi, šotlasi, rootslasi, soomlasi, venelasi, eestlasi ja isureid.

Narva elanikkonna rahvuslik koosseis
Rahvus 1881 1897 1913[13] 1922 1934 1938[14] 1970[15] 1979[16] 1989[17] 2000[18] 2011[19]
arv % arv % arv % arv % arv % arv % arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 10 195 100 16 599 100 21 038 100 26 912 100 23 512 100 22 760[küsitav] 100 57 863 100 72 800 100 81 221 100 68 680 100 58 663 100
eestlased 7313 44,1 58 17 501 65,03 15 227 64,76 14 421 63,36 3984 6,9 3538 4,9 3224 4,0 3331 4,9 3031 5,2
sakslased 1000 6,0 502 1,87 499 2,12 548 2,41 279 0,4 251 0,3 218 0,3 141 0,2
venelased 7217 43,5 35 7927 29,46 6980 29,69 7173 31,52 48 205 83,3 61 971 85,1 69 763 85,9 58 702 85,5 51 434 87,7
soomlased 99 0,6 145 0.62 201 0,88 689 1,2 780 1,1 727 0,9 682 1,0 406 0,7
ukrainlased 7 0,0 1448 2,5 2092 2,9 2626 3,2 1774 2,6 1219 2,1
valgevenelased 63 0,4 1526 2,6 1904 2,6 2182 2,7 1529 2,2 1034 1,8
muud [20]
Linnaelanike arv
Aasta Rahvaarv
1782 3000
1825 3500
1861 8100
1881 10 195
1884 11 000
1897 28 600
(16 599

ilma Jaanilinnata)

1922 27 022
1939 22 400
1941 25 100
1942 19 800
1945 6600
1950 15 200
1955 22 500
1959 30 400
1965 44 000
1970 57 900
1973 66 100
1980 73 500
1990 82 200
2000 73 300
2005 69 400
2009[21] 65 886
2010 65 506

Põhjasõjas, pärast 1704. aastal toimunud linna vallutamist Venemaa sõjaväe poolt, enamik vana Narva elanikke deporteeriti Venemaale: Vologdasse, Kaasanisse, Astrahani ja Moskvasse. 3000 elanikust 1708. aastal, jäi Narva elama kõigest 300. Aastatel 1770–1780 saavutati rahvastiku sõjaeelne arv. 1779. aastal elas Narvas juba 2456 inimest, 1782. aastal 2614 inimest ja 1819. aastal umbes 3500 inimest.

Taristu muuda

Narva on Eesti idapoolseim piiripunkt, mida läbivad Tallinna–Peterburi raudtee ja Peterburi maantee, mis suunduvad Loode-Venemaale ja Peterburi.

Üle jõe kulgevad Sõpruse sild ja Narva raudteesild.

  •  
    Sõpruse sild
  •  
    Sõpruse sild 2009. aastal
  •  
    Raudteesild

Majandus muuda

Tööstus muuda

Tänapäeval on Narva nagu paljud Euroopa tekstiilitööstuse keskused hääbuva tööstusega linn.

Tähtsamad tööstusharud on (osatähtsus müügitulust, 2021. aastal kokku umbkaudu 220 mln €):

  • Metallitoodete tootmine, masina- ja elektroonikatööstus ning masinate hooldus ja remont (umbes 60%). Märkimist väärivad välisomanduses ettevõtted: Fortaco (endine Komas), Hanza Mechanics, ETAL, Amphenol, oluline on ka Enefit Solutions Narva tehas.
  • Tekstiili-, rõiva- ja nahatööstus on juhtiva koha loovutanud, ettevõtted andsid müügitulust 17%. Tööstusharu veteran Kreenholmi Manufaktuur lõpetas tegevuse 2010. aasta lõpus. Tegutseb väikseid riideviimistluse ja õmblusvabrikuid ning Nakro nahavabrik.
  • Puidu-, mööbli-, plastitööstus.
  • Lisaks jäävad Narva tööstusareaali Narva karjäär ja energiaettevõtte Narva Elektrijaamad, mille Balti soojuselektrijaam asub linna piiril ja suurem Eesti soojuselektrijaam Narva-Jõesuu linna territooriumil. Viimase juures töötavad Eesti Energia Õlivabrikud.

Kultuur muuda

 
Mälestusmärk "Rootsi lõvi" Narvas

Narvas on kaks kultuurimaja, tegutseb Narva Muuseum, Narva Sümfooniaorkester ja teatristuudio Ilmarine. Linnas korraldatakse Frédéric Chopini loomingule pühendatud rahvusvahelist noorte pianistide konkurssi. Samuti tegutseb Narvas Kaitseliidu Narva malevkond ja Narva Eesti selts.

Narva kirikud muuda

Narva Aleksandri Suurkirik, Narva Jaani kirik, Narva Peetri kirik, Narva Issanda Ülestõusmise peakirik, Püha Miikaeli kirik, Narva Püha Antoniuse kirik, Jumalaema Uinumise kirik, Jumalaema Tunnustähe ikooni kirik, Narva Jumalaema Ibeeria ikooni kirik, Narva Ibeeria Jumalasünnitaja naisklooster, Vladimiri vennaste koguduse kirik, Jumalaema Narva pühakuju kirik, Narva Aleksander Nevski kirik.[22] Narva Issanda Muutmise katedraal, Narva Pühade Kirilluse ja Metoodiuse kirik

Vt ka Narva ja Ingerimaa superintendentide loend

Narva spordirajatised muuda

Narvas on loodud nii lastele kui ka täiskasvanutele suurepärased tingimused sportimiseks, linnas on kaks spordikooli ja mitukümmend spordiklubi. Narva Spordikeskus pakub mitmekülgseid võimalusi sportimiseks, treeninguteks ning spordiürituste läbiviimiseks.

Narvas on sündinud maailmakuulus maletaja Paul Keres. Täna kannab üks linna tänavatest tema nime.

Narva spordikoolides on võimalus tegeleda mitmete spordialadega: lauatennis, sõudmine, aerutamine, ujumine, kergejõustik, korvpall, võrkpall, jalgrattasport, poks, judo, laskesport, motosport, ilu- ja rühmvõimlemine, iluuisutamine, jäähoki, laskesuusatamine. Lisaks spordikoolidele saab ka Narvas tegutsevates spordiklubides harrastada erinevaid spordialasid.

  •  
    Narva jõe joad suurvee ajal
  •  
    Vaade Kreenholmi hoonetele ja kuivale jõesängile
  •  
    Narva raekoda vaadatuna Narva linnusest
  •  
    Narva Victoria bastioni kasematid
  •  
    GE C36-7 vedur Narvas
  •  
    Narva Issanda Ülestõusmise peakirik
  •  
    Purskkaev Pimeaias

Haridus muuda

 
Narva Raekoda ja Narva kolledž

Esimene kool Narvas oli Narva linnakool, mida on esimest korda mainitud 1501. aastal ja mis suleti 1846. aastal.

Käesoleval ajal tegutsevad Narvas Narva Kesklinna Kool, Narva Eesti Põhikool, Narva Eesti Gümnaasium, Narva Keeltelütseum, Narva 6. Kool, Narva Kreenholmi Kool, Narva Paju Kool, Narva Pähklimäe Kool, Narva Soldino Kool, Narva Täiskasvanute Kool, Narva Vanalinna Riigikool ja Narva Õigeusu Gümnaasium.

Tartu Ülikooli Narva kolledži avamisega tekkis võimalus omandada akadeemilist haridust ning õppida avatud ülikoolis täiendõppes. Kolledž on ka rahvusvaheliste konverentside, näituste ja seminaride toimumise koht ning noorte kohtumispaik. 2012. aastal avati vana Raekoja kõrvale ja sõjas hävinud börsihoone kohale kolledži uus hoone.

Täiskasvanute õppega tegeleb Narva Kutseõppekeskus, kus õpib üle 2000 inimese. Keskus õpetab välja spetsialiste teeninduse, ettevõtluse, kergetööstuse, infotehnoloogia, energeetika, ehituse, autoteeninduse ning keevitustööde alal.

2000. aasta sügisel avatud Narva Vanalinna Riigikool tegutseb keelekümbluspõhimõttel. Sügisest 2009 tegutseb koolis ka gümnaasiumiosa.

Noorte tegevust koordineerib Narva Noortekeskus. Traditsiooniks on kujunenud iga-aastane Noortekeskuse korraldatav infomess Orientiir, kus soovijad saavad infot õppimisvõimaluste kohta Eestis ja kaugemalgi.[23]

Aastast 1957 tegutseb Narvas linnavalitsuse toel Narva Noorte Meremeeste Klubi, mis oma ~200 liikme ja ~10 töötajaga on ainus omataoline nõukogude perioodist tänaseni tegevust jätkav regulaarne merenduslik huvikool Eestis.

 
Narva jõe promenaad. Päikese plats

Linnavalitsemine muuda

Narva linna omavalitsusorganid on Narva linnavolikogu, mis valitakse hääleõiguslike linnaelanike poolt ja Narva linnavalitsus, mis moodustatakse linnavolikogu poolt. Narva linnavolikogu esimees on Irina Janovitš, Narva linnavalitsuse juht on Narva linnapea.

14. sajandist kuni 1585. aastani elati Narvas Lübecki linnaõiguse järgi, alates 1585. aastast Rootsi linnaõiguse järgi. Kuni Venemaa keisririigi linnaseaduse kehtestamiseni tegutses linnas kohaliku omavalitsusorganina Narva raad. Rae koosseisu kuulusid kaks bürgermeistrit ja kaheksa raehärrat. Üht bürgermeistrit nimetati justiits-, teist kommerts- ja politseibürgermeistriks.

Raad koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid linnas kinnisvara omavad mõjukamad linnakodanikud, enamasti suurkaupmehed või literaadid, ja juristiharidusega sündikust.

1870. aastal oli kehtestatud Venemaa üldine linnaseadus, mille järgi linnades pidi moodustama linnaomavalitsust ehk linnavolikogu ja linnavalitsust. Balti kubermangude linnades kehtestati seda 26. märtsil 1877 Aleksander II ukaasiga, aga kui Narva kuulus Peterburi kubermangu koosseisu, siis moodustati seal linnaomavalitsust aastal 1873.[24]

Aastatel 1917–1918, 1940–1941 ja 1944–1990 tegutses linnavalitsusasutusena Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu ja selle täidesaatva organina Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee.

Narva linnapead muuda

  Pikemalt artiklis Narva linnapea

Narva aukodanikud muuda

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
  2. ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 28.08.2023.
  3. ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
  4. ↑ Lauri Kettunen. Narva nime algupära. Eesti Kirjandus 1920, nr 6, lk 195–197.
  5. ↑ 5,0 5,1 Marje Joalaid. Vepslastest ja vepsa keelest, Fenno-Ugria, Lk 23
  6. ↑ Paul Alvre. Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas, III : Kohanimed. Keel ja Kirjandus, 1985, nr 2, lk 100
  7. ↑ Narva. Kohanimeraamat
  8. ↑ Kloostri müüride taga. Esmaspäev, 1. detsember 1930, nr 48, lk 3.
  9. ↑ Maa-amet on täpsustanud Eesti haldusüksuste piire ja pindala
  10. ↑ "Kudruküla teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Tartu, 2013" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 10. august 2016. Vaadatud 7. jaanuaril 2016.
  11. ↑ Statistikaameti andmebaas
  12. ↑ Invest in Narva
  13. ↑ Pavel Naidjonov, NARVA EESTIKEELNE ELANIKKOND LÄBI AJALOO, NENDE IDENTITEET JA KEEL, Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja Üldkeeleteaduse Instituut
  14. ↑ Roman Bode, Victoria bastion. Tallinn 1990 lk 28
  15. ↑ Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  16. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27
  17. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32
  18. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
  19. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
  20. ↑ 159 juuti, 73 lätlast, 149 poolakat, 18 rootslast, 14 inglast, 3 prantslast, 2 taanlast, 3 hollandlast, 6 šveitslast
  21. ↑ "Narva arvudes/Narva in figures 2008" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 5. november 2010. Vaadatud 18. jaanuaril 2010.
  22. ↑ KIRIKUD, Narva usuelu
  23. ↑ "Koolid ja gümnaasiumid Narva kodulehel". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. august 2009. Vaadatud 3. juulil 2009.
  24. ↑ Fondiloend. 3.2. Linnaomavalitsused
  25. ↑ "Narva volikogu valis Jaan Tootsi linnapeaks". ERR. 05.10.2023.

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Narva&oldid=6624269"