Nancy lahing
Nancy lahing 5. jaanuaril 1477 oli viimane ja otsustav lahing Burgundia sõdades. Lahingus olid vastamisi Burgundia hertsogi Charles Südi väed Lorraine’i (Lotringi) hertsogi René II ja Šveitsi Konföderatsiooni vägede vastu. Charles Südi kogu vägi hukkus ja tema enda laip leiti alles kolm päeva hiljem.
Lahing käik muuda
Charles Südi piiras 2000–8000 mehega Lorraine’i hertsogkonna pealinna Nancyt, mille ta tahtis karmidele talveoludele vaatamata kiiresti vallutada, sest teadis, et Lorraine’i hertsog kogus ta selja taga vägesid. Hertsog René oligi kogunud 10 000–12 000 meest, kellega liitus veel 8000–10 000 Šveitsi sõdurit.
Ühendarmee liikus pealinna Nancy alla, kuhu jõuti 5. jaanuari varahommikul. Charles Südi sai viimasel hetkel sellest teada ning seadis oma väed tugevasse kaitsepositsiooni oma tavapärase lahinguplaani kohaselt – jalavägi moodustas keskele peakolonni, mille ees oli kuni 30 välikahuri positsiooni ning mõlemal tiival ratsaväeüksused. Ehkki ilmaolud olid ülimalt rasked – sadas tihedat lund –, tegi vastaspool enne lahingut korralikult luuret ning adus, et otserünnak oleks vaatamata suurele ülekaalule väga ohvriterohke. Väejuhid otsustasid saata šveitslaste 7000 jala- ja 2000 ratsaväelast rünnakule paremalt tiivalt ning peajõuna 8000 jalaväelase ja 1300 ratsaväelasega rünnata vasakult tiivalt haarates, tehes panuse sellele, et kehvades oludes burgundlased seda ei näe. Manööver õigustas ennast, sest pealöögijõud marssisid märkamatult vasakult tiivalt Charles Südi vägede selja taha.
Šveitslased alustasid allamäge rünnakut kaitses olevate burgundlaste vastu. Charlesi kahurid osutusid täiesti kasutuks, kuna nende suuet ei suudetud vajaliku kõrguseni tõsta, mistõttu esimene ja otsustav kogupauk surmas vaid kaks ründajat. Arvuline ülekaal võimaldas rünnata burgundlaste keskset peakolonni, viimaste vasak tiib löödi puruks ja koos suurtükiväega taganema. Suures arvulises vähemuses lõi peagi kogu Burgundia vägi vankuma ja pöördus põgenema. Charles üritas vägesid asjata korrastada, sattus oma staabiga lahingukeerisesse ning raiuti tõenäoliselt šveitslasest hellebardisti poolt surnuks. Enamik burgundlastest hukkus massilise põgenemisele järgnenud ühepoolsetes tapatalgutes, pääses vaid mõni üksik. Burgundia hertsogi Charles Südi keha otsiti laipade seast kolm päeva, enne kui see moonutatult leiti ja tuvastati.