Naatriumnitraat

Naatriumnitraat on sool, mille molekulvalem on NaNO₃. Ta koosneb naatriumi (Na⁺) katioonist ja nitraadi (NO3^-) anioonist. Rahvakeeles kutstakse naatriuminitraati Tšiili salpeetriks. Ta on valge värvusega tahke aine, mis lahustuv hästi vees, ammoniaagis, alkoholis. Ei lahustu aga atsetoonis. Kuna ta sisaldab nitraatiooni kasutatakse naatriumnitraati väetisena, samuti ka pürotehnikas, suitsupommides ning ka toidu konservandina.

Naatriumnitraat
Üldised omadused
Keemiline valem	NaNO3
Välimus	Valge, tahke aine
Füüsikalised omadused
Molekuli mass	84,9947 amü
Sulamistemperatuur	581,15 K (308 °C)
Keemistemperatuur	653,15 K (380 °C)
Tihedus	2257 kg/m³
Lahustuvus	73 g/100 mL (0°C) 91,2 g/100 mL (25 °C) 180 g/100 mL (100 °C)
Kasutatakse SI-süsteemi ühikuid. Kui pole teisiti öeldud, eeldatakse normaaltingimusi.

Ajalugu

1820. või 1825. aastal saabus esimene Tšiili salpeetri saadetis Euroopasse, Inglismaale. Salpeetrile ei leidunud aga ostjaid ning kogu sool visati merre, et vältida tollimaksu tasumist. Ajapikku nõudlus aga kasvas, mis muutis kaevandamise tulutoovaks, ning nii laienes naatriumnitraadi kaevandamine Lõuna-Ameerikas. 1859. aastal tarbiti seda ainuüksi Inglismaal 47 000 tonni.

1879–1884 sõdis Tšiili Peruu ja Boliiviaga, et saada enda kätte suured salpeetrivarud.

1919. aastal määras Ralph Walter Graystone Wyckoff röntgenkristallograafia abil naatriumnitraadi kristallstruktuuri.

Tootmine

Suurimad naatriumnitraadi akumulatsioonid looduses on Tšiilis ja Peruus (põhiliselt Atacama kõrbes).

Naatriumnitraati valmistatakse ka laboratoorsel sünteesil. Viise on erinevaid:

2HNO₃ + Na₂CO₃ → 2NaNO₃ + H₂O + CO₂

HNO₃ + NaHCO₃ → CO₂ + H₂O + NaNO₃

HNO₃ + NaOH → NaNO₃ + H₂O