NSV Liidu Ministrite Kabinet
NSV Liidu Ministrite Kabinet (vene keeles Кабинет Министров СССР) oli NSV Liidu kõrgeim täidesaatev valitsusorgan 1991. aasta jaanuarist septembrini. See allus Nõukogude Liidu presidendile.
Ministrite Kabinet moodustati 26. detsembril 1990 vastuvõetud NSV Liidu seaduse nr 1861-I "NSV Liidu konstitutsiooni (põhiseaduse) muudatustest ja täiendustest seoses riigijuhtimise süsteemi täiustamisega" alusel senisest NSV Liidu Ministrite Nõukogust. Kabineti loomisel arvestas president NSV Liidu Föderatsiooninõukogu arvamuse ning NSV Liidu Ülemnõukogu nõusolekuga. See koosnes NSV Liidu peaministrist, tema asetäitjatest ja ministritest. Kabineti töös tohtisid otsustava hääleõigusega osaleda NSV Liidu liiduvabariikide juhid.
Kuna Ministrite Kabinet osales 1991. aasta suvel augustiputšina tuntud riigipöördekatses, tõstatas president NSV Liidu Ülemnõukogu ees 24. augustil küsimuse Kabinetile usalduse avaldamisest (presidendi ukaas 24. augustist 1991 nr УП-2461). 28. augustil 1991 avaldas Ülemnõukogu kogu Ministrite Kabineti koosseisule umbusaldust (otsus nr 2367-I.
Errumineku ajaks ei olnud Kabineti moodustamine veel lõppenud: NSV Liidu Ministrite Nõukogust täitsid endiselt oma kohustusi ja polnud uude Kabinetti määratud lennutööstuse minister Apollon Sõtšov, välismajandussuhete minister Konstantin Katušev ning Riikliku Rahvahariduse Komitee eesistuja Gennadi Jagodin. NSV Liidu Riikliku Rahvusküsimuste Komitee esimees puudus sootuks.
5. septembrist 1991 lõpetati Kabineti volitused NSV Liidu seadusega nr 2392-I "NSV Liidu riigivõimu- ja juhtimisorganeist üleminekuperioodil", selle asemele loodi NSV Liidu Vabariikidevaheline Majanduskomitee, ent põhiseadusse vastavaid parandusi ei tehtud.
Viited muuda
Kirjandus muuda
- Государственная власть СССР. Высшие органы власти и управления и их руководители. 1923—1991 гг. Историко-биографический справочник./Сост. В. И. Ивкин. Москва, 1999.
- Ведомости Съезда народных депутатов СССР и Верховного Совета СССР, 1991 г.