Muuga aedlinn
Muuga aedlinn on eramupiirkond Maardu linna haldusalas, mis on kujunenud varem Tallinna piires olnud suvilapiirkonnast.
Muuga on tiheasustusega, kuni kahekorruseliste eramute piirkond, mille planeering võimaldab seda käsitleda omaette aedlinnana. Aedlinna kogupindala on ligikaudu 448 ha ning selles paikneb ligikaudu 3000 kinnistut keskmise suurusega 1000 m².
Ajalugu muuda
Muuga aedlinna hakati suvilaid ehitama 1950. aastail. Vanemad suvilad Muuga tee ääres olid vastavalt tolleaegseile ehitusnormidele üsna väikesed.
1967. aastal liideti Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega, Tallinna linna Mererajooni territooriumiga 294 ha suurune osa (Muuga aianduskruntide maa-ala) Harju rajooni Viimsi külanõukogu territooriumist. [1]
Sadam muuda
Pääsu Muuga aedlinnast mere äärde lõikas ära Muuga sadama ehituse algus. Aedlinna serva läbib sadamasse suunduv tee.
Transport muuda
Muuga aedlinna pääseb bussidega: Tallinna bussiliin 34A; Maardu linna bussidega 102, 103, 172 ja 173; Viimsi valla bussidega V6, V7 ja V7A; ja Jõelähtme valla bussidega J6, J9, J16N ja J16T.
Vaatamisväärsused muuda
Muuga aedlinna vaatamisväärsused asuvad Viimsi valla territooriumil. Suuruselt teine hiidrahn Eestis – Muuga Kabelikivi – on 18,7 m pikkune, 15 m laiune ja kuni 7 m kõrgune hiidrahn. Kivi maapealse osa maht on 728 kuupmeetrit, kuid koos maa-aluse osaga on see eeldatavasti palju suurem.
Hansumäe kivikülv asub Muuga Kabelikivist 700 meetri kaugusel loodes Hansumäe talu ümbritsevas soises sanglepa-toomingalodus. See koosneb 10 rändrahnust: 6 neist lesib üsna lähestikku vana talumaja ümber, 4 üksikult pisut kaugemal. Neist suurima, 31,2-meetrise ümbermõõduga Hansumäe hiidrahnu (nimetatud ka Keldrikiviks) mõõtmed on: pikkus 10,2 meetrit, laius 7,8 meetrit ja kõrgus 4,5 meetrit. Maht on ligi 200 m³. Keldrikivi koosneb rabakivist. Hiidrahnu ümbruses on mitmesaja meetri laiune kivikülv. Kive jätkub ka kõrvalasuva Mustamäe talu metsa alla.
Viited muuda
- ↑ SEADLUS nr. 427 Tallinna linna administratiivpiiri muutmise kohta. EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 29. november 1967 Nr. 50 (107)
Allikad muuda