Murmillo

Murmillo (ka mirmillo) oli Vana-Rooma raskerelvastuses gladiaator Rooma keisririigi ajajärgul. Selle gladiaatoritüübi eelkäijaks olid gallused, kes olid Galliast pärit sõjavangid. Galluste relvastus, varustus ja võitlustiil olid iseloomulikud Gallia sõdalastele. Kuna Gallia sai Rooma provintsiks, arenes see võitlejatüüp aja jooksul uueks gladiaatortüübiks murmilloks.

Traaklane (vasakul) võitlemas Murmilloga (paremal), mosaiigi asukoht Römerhalle, Bad Kreuznach, Saksamaa

Murmillo näidisrelvastuses Hamburgi gladiaatorite koolis 2009 aastal

Relvastus

Murmillo kandis kogu pead katvat iseloomuliku kõrge harjaga kiivrit ning suurt nelinurkset puidust kilpi ehk scutum'it. Ründerelvaks oli lühike mõõk gladius. Mõõka hoidva käe (enamasti parema) turviseks oli tepitud või rauast varrukas manica. Tal oli üks sääreturvis (enamasti vasakul jalal). Seda tüüpi gladiaatorid pidid olema atleetlikud relvastuse raskuse tõttu. Murmillol oli võitlejanimi ning kiiver võimaldas tal anonüümseks jääda.

Võitlus areenil

Murmillo pandi tavaliselt võitlema traaklasega. Väiksematel areenidel võidi vastaseks seada ka samuti raske relvastusega provocator või hoplomachus, aga ka kergrelvastusega retiarius. Võrku heitvale retiariusele oli murmillo soodne vastane, kuna tal oli kiivril kõrge hari, kuhu võrk võis takerduda.

Kirjandus

• Philip Matyszak. Rooma areenivõitleja käsiraamat. Tallinn, AS Äripäev, 2017