Muhu kihelkond
Muhu kihelkond (lühend Muh; saksa keeles Kirchspiel Mohn (Moon) in Oesel (inseln Mohn)) oli kihelkond Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisis, nüüdse Muhu valla alal.
Piirkonna ajalugu muuda
Muinasajal kuulus Horele-Mone muinaskihelkonda. Muhu Katariina kirik (Liiva külas) valmis arvatavasti 13. sajandi lõpus.
Muhu kihelkonna mõisad muuda
Muhu kihelkonnas paiknes 11 mõisat: üks kirikumõis, kolm rüütlimõisat peamõisat ning kuus riigimõisat koos ühe kõrvalmõisaga:[1]
- Muhu kirikumõis (Pastorat Mohn)
- Hellamaa mõis (Hellama) riigimõis
- Kantsi mõis (Ganzenhof) riigimõis
- Kapi mõis (Kappimois) riigimõis
- Kuivastu mõis (Kuiwast) rüütlimõis
- Pädaste mõis (Peddast) rüütlimõis
- Rinsi mõis (Grabbenhof) Kapi kõrvalmõis
- Muhu-Suuremõisa mõis (Mohn-Großenhof) riigimõis
- Nurme mõis (Nurms) riigimõis
- Tamse mõis (Tamsal) riigimõis
- Võlla mõis (Magnusdahl) rüütlimõis
Muhu kihelkonna vallad muuda
Õigeusukirikud muuda
Aastal 1868 valmis õigeusu kiriku Muhu-Hellamaa Peetruse ja Pauluse kirik, aastal 1873 valmis Paenase külas Muhu-Rinsi Neitsi Maria Kaasani pühakuju kirik.
Muhu kihelkonna kalmistud muuda
Viited muuda
- ↑ Muhu kihelkond, Eesti mõisaportaal
Kirjandus muuda
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 403–407.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 350–351.
- M. Kuiv. Ajalooline traditsioon Pöide ja Muhu kihelkonnast 1923. aastal Eesti Kirjandusmuuseum. Folkloristika osakonna e-raamat. 2018.
