Moskva suurvürst
Moskva suurvürst oli Moskva suurvürstiriigi valitseja tiitel.
.gif) Vapp (1472) | |
| Õukonnakeel | vene keel |
| Pealinn | Moskva |
| Riigipea | suurvürst |
| Pindala | umbes 47 000 km² (1300) umbes 430 000 km² (1462) umbes 2 800 000 km² (1533) |
| Rahvaarv | ? |
| Iseseisvus | 14. sajandi II pool |
| Rahaühik | Vene rubla |
Vana-Vene järgse Vladimiri-Suzdali vürstid polnud kogu Venemaa riigipead, kuid omasid sageli seda staatust reaalselt. Mongolite vallutuse järel tegid nood Vladimiri suurvürstist ka ametlikult Venemaa valitseja, kes pidi neile makse korjama. Mongolid võisid neile ebameeldiva suurvürsti ka võimult kõrvaldada. Seda kasutasid omavahelistes intriigitsemistes ära ka kohalikud vene valitsejad, eriti edukalt Moskva vürstid, kes 14. sajandi jooksul suurvürstitiitli sisuliselt monopoliseerisid.
1314. aastal sooritas Juri Danilovitš sõjakäigu Novgorodi vabariigi vastu ning sundis novgorodlasi tunnistama end vürstina, 1318. aastal diplomaatilisi vahendeid kasutades õnnestus tal saavutada poolehoid uue khaani juures Kuldhordis ja ning abielluda Kuldhordi khaani Uzbek-khaani õega ning saavutada, Mihhail II hukkamise Kuldhordis ja ka enda tunnistamist 1319. aastal Kuldhordi poolt Vladimiri suurvürstina. Pärast senise Moskva vürsti Juri Danilovitši nimetamist Vladimiri suurvürstiks, määras Kuldhordi khaan (1312–1342), Uzbek-khaan, Moskva vürstiriigi valitsejaks tema venna Joann Danilovitši ehk Ivan Kalita. Pärast 1325. aastal Daniili ja Tveri vürsti Mihhaili poja Dmitri Mihhailovitši vahel toimunud järjekordset võitlust, mille käigus Dmitri tappis Daniili, viis Joann Danilovitš 1327. aastal läbi karistuseks sõjakäigu Tveri vürstiriigi maadel ning määrati 1331. aastal ustavuse eest mongoli-tatari Kuldhordile ka Vladimiri suurvürstiks. Uue suurvürstiriigi (Moskva suurvürstiriik) pealinnaks määras Ivan I Moskva linna, samuti sai ka Vene Õigeusu Kiriku metropoliidi asukohaks Vladimiri linna asemel Moskva.
Moskva suurvürstid muuda
- Semjon Uhke ehk Simeon Ivanovitš Uhke (1340–1353), Moskva ja Vladimiri suurvürst 1340–1353
- Ivan II Ilus ehk Ivan II Ivanovitš Ilus (Иван Красный) (1353–1359), Moskva, Novgorodi (1355–1359) ja Vladimiri (1354–1359) suurvürst
- Dmitri Donskoi ehk Dmitri Ivanovitš Donskoi (1359–1389), Moskva ja Vladimiri suurvürst 1363–1389
- Kiievi ja kogu Venemaa metropoliit Aleksei Fedotovitš Bjakont (regent 1359–1368)
- Vassili I Dmitrijevitš (1389–1425), Moskva ja Vladimiri suurvürst 1389–1425
- Vassili II Vassiljevitš Pime (1425–1433) (1433–1434) (1434–1446) (1447–1462)
- Sofja, Vytautase tütar, Vassili II ema (valitses regendina 1425–1432)
- Juri Dmitrijevitš Zvenigorodist, Galitši vürstiriigist, (aprill – juuni 1433) (Dmitri Donskoi poeg ja Vassili II onu)
- Vassili II Vassiljevitš Pime (1433–1434), Kolomna vürst (aprill – september 1433)
- Juri Dmitrijevitš Zvenigorodist Galitši vürstiriigist, (31. märts – 5. juuni 1434)
- Vassili Kossoi (Vassili Jurjevitš Kossoi), Juri Dmitrijevitši poeg (5. juuni – 12. juuli 1434, troonipretendent 1434–1435)
- Vassili II Vassiljevitš Pime (1434–1446)
- Dmitri Šemjaka (Dmitri Jurjevitš Šemjaka), Juri Dmitrijevitši poeg (1446–1447, troonipretendent 1435–1446)
- Vassili II Vassiljevitš Pime (1447–1462)
- Ivan III Suur (aastast 1450 kaasvalitseja)
- Ivan III Suur (1462–1505)
- Ivan Ivanovitš Noor (kaasvalitseja aastail 1471–1490)
- Vassili III (1505–1533)
- Ivan IV Julm (1533–1547/1584, alates 1547 Moskva tsaar)
| Eelnev Moskva vürstiriik |
Moskva suurvürstiriik |
Järgnev Moskva tsaaririik |