Morfoloogia

See artikkel räägib grammatika harust; teiste tähenduste kohta vt Morfoloogia (täpsustus)

---

Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.

Morfoloogia põhimõisted

Morfeem

 Pikemalt artiklis Morfeem

Morfeem on keele kõige väiksem tähendust kandev üksus. Iga sõna koosneb vähemalt ühest morfeemist. Mõned sõnad koosnevadki ainult ühest morfeemist, st neid ei saa enam väiksemateks üksusteks jaotada. Sellised sõnad on näiteks:

• kiik
• koer
• poiss

Peale selliste lihtsate sõnade leidub ka keerukamaid sõnu, mida saab jaotada väiksemateks tähendust kandvateks üksusteks, st mis koosnevad mitmest morfeemist:

• kiiktool – koosneb morfeemidest kiik ja tool
• koerad – koosneb morfeemidest koera (tüvi koer ja tüvevokaal -a) ja -d, viimane viitab mitmusele
• poisilik – koosneb morfeemidest poisi ja -lik, viimane teeb nimisõnast omadussõna

Allomorfideks nimetatakse ühe ja sama morfeemi eri variante. Ühe morfeemi allomorfid kannavad seega sama tähendust, erinevad üksteisest aga näiteks häälikulise koosseisu poolest.

Eesti keeles on allomorfid näiteks -le (koera/le) ja -lle (ta/lle), mille mõlemaga antakse edasi alaleütlevat käänet.

Vabad ja seotud morfeemid

Vabadeks morfeemideks nimetatakse morfeeme, mis võivad fraasis esineda iseseisva sõnana, nagu näiteks sõna koer lauses "koer hammustas poissi". Seotud morfeemid seevastu ei saa esineda iseseisvalt, vaid peavad olema alati seotud mõne teise morfeemiga. Mitmust tähistavad morfeemid ning lik-morfeem peavad näiteks alati olema seotud nimisõnaga, nagu eespool näidetes.

Seotud morfeemide hulka kuuluvad afiksid ehk liited. Afikseid nimetatakse prefiksiteks ehk eesliideteks, kui nad liituvad teise morfeemi ette, ning sufiksiteks ehk järelliideteks, kui nad lisanduvad morfeemi lõppu. Peale prefiksite ja sufiksite on olemas veel infiksid, mis liituvad morfeemi keskele; tsirkumfiksid, mis liituvad morfeemi ümber jne.

Sõnaliigid

Sõnaliik määrab, millised morfeemid võivad omavahel liituda. Näitena eesti keele sõnaliikidest võib tuua nimisõnad, tegusõnad ja omadussõnad.

Sõnaliigid ei ole universaalsed. See tähendab, et mõnes keeles esineb sõnaliike, mida teistes keeltes ei esine. Erinevalt eesti keelest on inglise ja saksa keeles näiteks artikkel (inglise keeles a ja the, saksa keeles der, die, das, ein ja eine).

Suletud ja avatud sõnaliigid

Sõnadest rääkides eristatakse mõnikord suletud ja avatud sõnaliike või ka vastavalt sisusõnu ja funktsioonisõnu.

Avatud sõnaliikide hulka kuuluvad näiteks tegusõnad, omadussõnad ja nimisõnad ning avatus seisneb asjaolus, et teoreetiliselt ei ole nende sõnade arv piiratud, st nendesse liikidesse on väga kerge lisada uusi sõnu.

Suletud sõnaliikide hulka kuuluvad sõnad, mis täidavad mingisugust grammatilist funktsiooni (näiteks eessõnad, sidesõnad, asesõnad); need liigid on aja jooksul küllaltki muutumatud ning sisaldavad üksnes piiratud arvul sõnu.

Eesti keele morfoloogia uurimise alal on silmapaistvaid tulemusi saavutanud Mati Hint, Ülle Viks, Toomas Help.

Kirjandus

• Adrian, Akmajian (1990). Linguistics, et al, MIT Press. ISBN 0-262-51123-1.