Moodle
Moodle (Modular Object-Oriented Dynamic Learning Environment – 'modulaarne objektorienteeritud õppekeskkond')[1] on veebipõhine õpihaldussüsteem, mille lõi Austraaliast pärit Martin Dougiamas[2]. Võimalus töötada WebCT programmiga ajendas Dougiamasi looma alternatiivset õppimisvõimalust.[3] 2002. aastal tuli ta välja Moodle 1.0 versiooniga.[3]
| Moodle | |
|---|---|
 | |
 | |
| Viimane väljalase |
4.3.3 / 12.02.2024  |
| Keeled | PHP |
| Litsents | GPLv3+ |
E-õpe muuda
E-õpe on õppevorm, mida viiakse täielikult või osaliselt läbi veebi vahendusel.[4] Täieliku veebipõhise õppe puhul toimub kogu õppetöö veebi kaudu. Veebipõhise õpikeskkonna kaudu laaditakse üles õppematerjalid, suheldakse õpetajaga ning toimub hindamine. Osaliselt veebipõhise õppe puhul toimub alla 25% õppest auditoorselt. Auditoorne õpe veebipõhise toega eeldab üle 25% auditoorset õpet, kuid muu toimub siiski veebipõhiselt (koduste tööde esitamine, õppematerjalide üleslaadimine). Auditoorses õppes, mida toetavad e-õppe vahendid, on e-õppe osakaal väga väike, enamus õppest toimub auditoorselt. Üks e-õppe vorme on näiteks see, kui õppejõud kasutab loengus tehnoloogilisi abivahendeid.[5]
E-õpe Eestis muuda
Eestis võeti e-õpe esialgu kasutusele ülikoolides, kuid õige pea hakati seda kasutama ka gümnaasiumides ja põhikoolides.
Moodle Eestis muuda
Moodle võeti Eesti ülikoolides kasutusele 2000. aastal. Tartu Ülikoolis kasutatakse oma ülikooli keskset Moodle'i keskkonda.[6] Sellest ajast on Moodle'i kasutamine järjest suurenenud. 2000. aastal oli Moodle'i keskkonnas kõigest 28 kursust, 2016. aastaks kasvas see arv peaaegu 4000 kursuseni.[6]
Küsimuste tüübid muuda
Moodle'is kasutatavate küsimuste tüübid:
- valikvastustega – küsimuse tüüp, milles tuleb etteantud valikutest valida üks või mitu õiget vastust;
- tõene/väär – küsimuse tüüp, milles tuleb valida, kas väide on tõene või väär;
- lühivastus – küsimuse tüüp, milles tuleb vastata ühe või paari sõnaga;
- arvuline – küsimuse tüüp, mille vastus on ainult arv või vajadusel ka ühik;
- arvutuslik – küsimuse tüüp, milles õpilane vastab etteantud valemi järgi;
- essee – küsimuse tüüp, milles tuleb vastata pikema vastusega, mida tuleb õpetajal ise käsitsi hinnata;
- vastavusse seadmine – küsimuse tüüp, milles tuleb etteantud variantidest leida õiged paarid;
- manusvastused (lünktekst) – küsimuse tüüp, milles saab teksti tekitada lüngad, mida peab õpilane ise täitma või valima vastuse rippmenüüst;
- valikvastusega arvutusülesanne – arvutuslik küsimuse tüüp, milles tuleb valida arvutusele etteantud vastustest üks või mitu õiget vastust;
- lihtne arvutuslik küsimus – küsimuse tüüp, milles tuleb vastus valida etteantud muutujate väärtuste seast;
- lohista pildile – küsimuse tüüp, milles tuleb pildil olevatesse tühimikesse lohistada õiged lohistatavad märgised;
- tekstile lohistamine – küsimuse tüüp, milles tuleb tekstis olevatesse lünkadesse lohistada õiged lohistatavad märgised;
- valige puuduvad sõnad – küsimuse tüüp, kus teksti sisse saab tekitada lüngad, mille õige vastus tuleb täita, valides rippmenüüst õige vastuse.[7]
Viited muuda
- ↑ Annik, Sirje (2012). "Õpiobjekt". Tartu Ülikooli Narva Kolledž. Originaali arhiivikoopia seisuga 22.06.2018. Vaadatud 17.04.2018.
- ↑ "The history of Moodle". N.d. Vaadatud 17.04.2018.
- ↑ 3,0 3,1 "History". N.d. Vaadatud 17.04.2018.
- ↑ Annik, Sirje (2012). "Õpiobjekt". Tartu Ülikooli Narva Kolledž. Originaali arhiivikoopia seisuga 22.06.2018. Vaadatud 17.04.2018.
- ↑ Marandi, Triin ja Pilt, Lehti (2006). "E-õppe mudelid". Tartu Ülikool. Originaali arhiivikoopia seisuga 22.06.2018. Vaadatud 17.04.2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 6,0 6,1 Pilt, Lehti (2017). "E-õppe statistika 2016". Tartu Ülikool. Vaadatud 17.04.2018.
- ↑ "Küsimuste tüübid". Tartu Ülikool. N.d. Vaadatud 17.04.2018.