Montserrati Jumalaema
Montserrati Jumalaema (katalaani keeles Mare de Déu de Montserrat) nime kannab Kataloonias Montserrati mäel asuvas benediktlaste kloostris austatud neitsi Maarja pühakuju. Skulptuur on üks Euroopa Mustadest Madonnadest (kutsutakse ka Montserrati Mustaks Madonnaks), tema katalaanikeelne hüüdnimi on La Moreneta ('tõmmukene'). Tõenäoliselt pärineb see romaani puuskulptuur umbes 12. sajandi teisest poolest.
1881. aastal kuulutas paavst Leo XIII Montserrati Jumalaema Kataloonia kaitsepühakuks, lisaks piirkonna varasemale kaitsepühakule pühale Jürile (Sant Jordi).[1]
Montserrati Jumalaema püha tähistatakse piduliku missaga 27. aprillil ning vespriga sellele eelneval õhtul. Peale kirikliku tseremoonia on sel päeval traditsiooniks saanud mitmed rahvalikud meelelahutused, näiteks rahvamuusikakontserdid, inimpüramiidid (castellers) ning traditsiooniline katalaani rahvatants sardana kiriku ees väljakul.
Pühakuju kirjeldus muuda
95 sentimeetri kõrgune, bütsantsipäraselt traditsioonilise stiliseeritud vormiga polükroomne skulptuur kujutab neitsi Maarjat istumas troonil, jeesuslaps otsevaates tema ees põlvedel. Ta hoiab oma paremas käes maailmasfääri, vasak käsi on tõstetud lapse õla kõrgusele. Neitsi Maarja figuur on sale ning nägu pisut pikkusse väljavenitatud, nii tema kui ka jeesuslaps kannavad peas krooni. Lapse parem käsi on tõstetud õnnistavaks žestiks ja vasakus käes hoiab ta piiniakäbi, viljakuse sümbolit.[2] Troonivat Jumalaema kujutav skulptuuritüüp kannab kunstiajaloos nimetust Tarkuse troon (ladina keeles sedes sapientiae)[3], see on olemas ka Bütsantsi ikoonitraditsioonis (kreeka keeles Πανακραντα Panakranta[4] või Νικοποια Nikopoia[5]).
Hispaania valitsuse tellimusel töötasid 2001. aastal skulptuuriga restauraatorid ning tegid kindlaks, et La Moreneta käed ja nägu pole algul olnud seda värvi mis tänapäeval. Värvimuutuse – heledast nahatoonist päris mustaks – põhjuseks peetakse kas küünlatahma ladestumist värvipinnale pikema aja vältel või keemilist reaktsiooni, mis on põhjustanud värvipinnale kantud laki tumenemise. Järgnevail taastamisil maaliti kuju üle musta värviga. Eri analüüsid, sealhulgas röntgeniülesvõtted, näitasid viimase taastamise ajaks 18.–19. sajandi vahetuse.[6][7]
Montserrati jumalaema on endiselt populaarne palverännakusiht. Kuju on tänapäeval ümbritsetud klaasseinaga, milles on väike ümmargune aken neitsi paremas käes oleva sfääri kohal. Palverändurid võivad tõusta mööda seina sees olevat treppi koori kohale pühakuju juurde, peatuda palveks või mõtiskluseks ning läbi ava kuju puudutada.
Pärimus muuda
Montserrati Jumalaema kujuga on seotud arvukalt legende, mis jutustavad selle imelisest päritolust ja suurest pühadusest.
Esimene teade Jumalaema kuju leidmise legendist pärineb 1239. aastast, mis näitab, et Montserrati mägi oli juba sel ajal tuntud pühapaik. Pärimuse järgi olevat Montserrati Jumalaema kuju leitud aastal 880, kui mõned karjapoisid nägid pärast päikeseloojangut taevast langevat imelist valgust, mida saatis kaunis muusika. Nägemus kordus kolmel järgneval laupäeval ning selle tunnistajaiks olid ka laste vanemad ja kohale kutsutud preestrid.[2] Kuju olevat leitud ühest koopast mäe sees, koobast (Santa Cova) näidatakse kloostris palveränduritele tänapäevani ning seal seisab nüüd pühakuju koopia. Kuju leidjad olevat tundnud ta imeväge ja tahtnud ta endaga kaasa viia, ent seda paigast liigutada osutus võimatuks.[8][9]
Imelise kuju olevat nikerdanud püha Luukas, kes kasutas selleks püha Joosepi tööriistu. Kuju olevat Hispaaniasse jõudnud Jeesuse venna, püha Jaakobuse ja Barcelona piiskopi püha Etheriuse (Sant Eteri de Barcelona) kaasabil.[8] Oletatavast sünnikohast pärineb Montserrati Jumalaema teine hüüdnimi La Jerosolimitana ehk Jeruusalemmlanna.
Kaht eelnimetatud legendi ühendab lugu, mille kohaselt peideti pühakuju koopasse 718. aastal, kui Barcelonasse tungisid saratseenid. Kuju unustati sinna, kuni ta otsustas end ise ilmutada.[8][10]
Muud muuda
Montserrat (idakatalaani: [munsəˈrat]) on Kataloonias ja katalaani keelt kõnelevates piirkondades populaarne Montserrati Jumalaema auks tüdrukutele antav eesnimi.
1493. aastal pani Christoph Kolumbus oma teisel merereisil Uude Maailma ühele Kariibi mere saartest nimeks Santa Maria de Montserrate, tänapäeval Montserrat.[11]
Viited muuda
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. september 2018. Vaadatud 1. oktoobril 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ 2,0 2,1 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. september 2018. Vaadatud 1. oktoobril 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ https://www.metmuseum.org/art/collection/search/463795
- ↑ http://thesaurostesekklesias.blogspot.com/2011/11/iconic-icons-theotokos.html
- ↑ https://www.britannica.com/topic/Madonna-religious-art#ref279479
- ↑ https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/spain/1316133/Montserrat-Black-Virgin-was-white-originally.html
- ↑ https://www.abc.es/hemeroteca/historico-26-04-2001/abc/Cultura/un-estudio-confirma-que-la-moreneta-era-blanca-y-se-repinto-de-negro-en-el-xix_27145.html
- ↑ 8,0 8,1 8,2 http://interfaithmary.net/blog/montserrat
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. oktoober 2018. Vaadatud 2. oktoobril 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://www.catholictradition.org/Mary/hope-popup3.htm
- ↑ The Complete Guide to National Symbols and Emblems: Volume 2, lk 724