Montenegro vapp
Montenegro vapp (serbohorvaadi keeles Грб Црне Горе) on Montenegro Vabariigi riigivapp.
.svg)
Vapil on kujutatud Petrovići dünastia lendavat kahepäist kotkast, kes hoiab jalgadega kuningavõimu sümboleid: skeptrit vasakul ja riigiõuna paremal pool. See sümbol pärineb Bütsantsi riigist ja selle kaudu Vana-Roomast. Kotkas sümboliseerib kiriku ja riigi kas ühtsust või vähemalt väga lähedasi suhteid. Kotka kohal on kroon. Krooni tipus ja skeptri tipus on rist. Riigiõun on helesinine, kuldses hoidikus ja samuti kuldse ristiga.
Kotka rinnakilbil on kujutatud rohelisel pinnal sinisel taustal sammuvat kuldset lõvi, kellel on üks esikäpp kõrgel õhus. Lõvi sümboliseerib piiskopi võimu, samuti Juuda lõvi ning selle kaudu ülestõusmist ja Kristust kõige valitsejana (Christos Pantokrator). Sellel on sarnasus Veneetsia vapiga, millel on Montenegrole kogu riigi ajaloo jooksul olnud märkimisväärne mõju.
Montenegro vapi kujundust on mõjutanud Venemaa keisririigi vapp, sest Montenegro valitsejasool olid Venemaa tsaariperega kogu 19. sajandi vältel lähedased dünastilised ja poliitilised suhted.
Pärast seda, kui Montenegro iseseisvus, muutus ta pikkamööda teokraatiaks, et säilitada ühtsus ja suuta Türgi vallutusretkedele vastu seista. Sellepärast kujutatigi riigi sümbolitel sageli kiriku võimu tähistavaid elemente.
Kui 1851 kuulutati välja ilmalik troonipärimiskord, paigutati lõvi kotka alla ja kilbil kujutati valitseja initsiaale. Selline vapp kehtis näiteks Danilo I, Danilo II ja Nikola ajal, sealjuures Danilo I oli ühtlasi vürstpiiskop, nii et vapikilbil kujutati piiskopi nimetähti.
Tänapäeval on lõvi taas paigutatud kilbile ja sellelt on kõrvaldatud monarhiale viitavad nimetähed. Sellegipoolest on vapil säilitatud Petrovićide kroon, mis on tekitanud osas inimestes vastuseisu. Sellegipoolest on praegune vapp osutunud rahva seas väga populaarseks: seda võib näha mitte üksnes koolides ja valitsusasutustes, vaid ka eramajades, ärides ja eraülikoolides ning see on kujunenud rahvusliku uhkuse sümboliks.
Montenegro vapi kasutamine on vaba, sealhulgas hariduslikel eesmärkidel ja kunstis, tingimusel, et sealjuures ei kahjustata avalikku kõlblust, Montenegro mainet ega väärikust. Vapi kasutamisel ei tohi sellel midagi muuta, sellele midagi lisada ega sellelt midagi ära jätta. Erand on tehtud riigi asutustele ja teistele riiklikele organisatsioonidele, kes tohivad seda kasutada oma sümbolite koosseisus.
Kui Montenegro vappi kasutatakse Montenegro territooriumil koos ühe või mitme välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni vapiga, peab Montenegro vapp olema aukohal. Aukohaks nimetatakse ringi keskkohta, poolringi tippu, rea või veeru esimest kohta. Ainult ühe välisvapi korral on aukoht eestpoolt vaadates parempoolne. Trükitud lehtedel on aukoht üleval keskel või ülemises vasakus nurgas.
Montenegro vapp on ka Montenegro lipu keskne motiiv. Kummagi kirjeldus on sätestatud 2. oktoobril 2007 välja kuulutatud Montenegro põhiseaduses.