Vikipeedia

Mikroneesia Liiduriigid

 See artikkel räägib riigist, piirkonna kohta vaata artiklit Mikroneesia.

Mikroneesia Liiduriigid (lühinimi Mikroneesia) on saareriik Vaikse ookeani lääneosas Mikroneesia piirkonnas, mis on vabalt assotsieerunud Ameerika Ühendriikidega.

Mikroneesia Liiduriigid

inglise Federated States of Micronesia
Mikroneesia asendikaart
Juhtlause Peace, unity, liberty (rahu, ühtsus, vabadus)
Riigihümn Patriots of Micronesia
Pealinn Palikir
Pindala 702 km²
Riigikeel inglise
Rahvaarv 105 544 (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 150,3 in/km²
Riigikord presidentaalne föderaalriik
President David W. Panuelo
Iseseisvus 3. november 1986
SKT 232 mln dollarit (2005) [2]
SKT elaniku kohta 2300 dollarit (2005)
Rahaühik dollar (USD)
Usund Katoliiklased (50%), protestandid (48%)
Ajavöönd maailmaaeg +10
Tippdomeen .fm
ROK-i kood FSM
Telefonikood 691

Nimi muuda

Nimi "Mikroneesia" on tuletatud kreeka keelest. Sõna μικρός (mikrós) tähendab 'väike' ja sõna νῆσος (nêsos) 'saar'.

Asend muuda

Mikroneesia Liiduriigid asuvad Vaike ookeani lääneosas Okeaanias Mikroneesia piirkonnas Karoliinide saarestiku idaosas, hõlmates 2,5 miljoni km² suuruse ookeaniala. Riigist põhjas asuvad Mariaanid, lõunas Uus-Guinea saar, läänes Belau, idas Marshalli Saared ja kagus Nauru.

Riigi rannajoone kogupikkus on 6112 kilomeetrit. Pikim riigisisene vahemaa idast läände on 2898 kilomeetrit.[3]

Loodus muuda

 
Kosrae saar

Mikroneesia Liiduriigid koosnevad 607 saarest, millest 65 on asustatud. Saared moodustavad omakorda 4 väiksemat saarestikku, millest igaüks hõlmab ühte osariiki.[3]

Pinnamood muuda

Mikroneesia saared on eriilmelised. Riigis leidub nii vulkaanilise tekkega saari, kui koralliatolle. Pohnpei osariigis asub üks saar ja 25 väikesaart, Yapi osariigis asub 4 saart ja Kosrae osariigis asub 5 saart, lisaks hulgaliselt väikesaari ja atolle.[3]

Riigi suurim saar on vulkaanilise tekkega Pohnpei, mille pindala on 334 km² ja kus asub riigi kõrgeim tipp Mount Nanlaud, mis ulatub 782 meetrit üle merepinna. Varasemas kirjanduses kõrgeimaks tipuks peetud Totolomi mägi on hilisemate mõõtmiste käigus osutunud madalamaks. Saare keskosast kulgevad ranniku suunas järsud ja kitsad orud.

Riigi suuruselt teine saar on samuti vulkaanilise tekkega Kosrae, pindalaga 110 km². Kosrae saar on hinnanguliselt riigi mägiseim saar.

Riigi suurim laguun on Truki laguun.

Veestik muuda

Paljud Mikroneesia ojad kuivavad kuival aastaajal. Püsiva veevooluga ojades väheneb veehulk samal ajal märgatavalt. Pohnpei saarel on kokku 40 oja. Nanpil-Kiepwi jõe pikkus on 10 kilomeetrit. Riigis on vähemalt 6 juga, millest kõrgeim on Pahn Takai juga.[4]

Taimestik muuda

Mets katab 74,5% riigi maismaa pindalast. Suurematel vulkaanilistel saartel kasvavad mangroovimetsad. Pohnpeil ja Kosrael leidub pilvemetsi.

Riigi looduse tuntuim endeemne taimeliik on terminaalia (Terminalia carolinensis). Riigis on kirjeldatud 1239 taime ja sõnajala liiki.[5] Pohnpei saarel on kirjeldatud 936 kõrgema taime liiki, millest endeemseid liike on 397.[6]

Loomastik muuda

 
Pohnpei saare endeemne lind ruske-nestepapagoi (Trichoglossus rubiginosus)

Pohnpei saarel on kirjeldatud 50 liiki sipelgaid.[5]

Mikroneesias ei leidu looduslikke kahepaikseid.[7] Küll on saartele inimese kaasabil asustatud aaga (Rhinella marina).

Mikroneesias elab 41 liiki roomajaid.[8] Pohnpei saarel on kirjeldatud 18 liiki roomajaid. Saarel elab ainsa maona Ramphotyphlops braminus. Saare ainus endeemne roomaja on Emoia ponapea.[9]

Riigis on kirjeldatud kokku 119 linnuliiki. Igas osariigis pesitseb vähemalt üks endeemne linnuliik.[5] Endeemsetest liikidest pesitsevad Mikroneesias näiteks pohnpei rohetuvi, pohnpei safiirlind, pohnpei lehviksaba ja kosrae rohetuvi.

Mikroneesia põlised imetajad on 5 liiki käsitiivalisi. Inimese kaasabil on riiki sattunud 3 liiki rotte, hiired, sead, koerad, kassid, jänesed, kodukitsed ja veised.[5]

Kaitsealad muuda

Mikroneesia Liiduriigid on alates 2006 looduskaitseprojekti Micronesia Challenge osaline, mille eesmärgiks on säilitada puutumatuna 30% rannikumere ja 20% maismaa ressursse.[10]

1998 rajati Pohnpei saare lähistele Nahtiki merekaitseala, mille eesmärgiks on kaitsta koralliriffe. Kosrae saarel loodi terminaalia (Terminalia carolinensis) kaitseks kaitseala. 2009 loodi Yapi saare lähistele hiid-sarvikrai kaitseks ookeanikaitseala.

Kliima muuda

Mikroneesias valitseb troopiline kliima. Vihmaperiood kestab juunist oktoobrini. Riigi sademeterikkaim piirkond on Pohnpei saar, kus on kuni 300 sajupäeva aastas, kuid sademete hulk varieerub igal saarel.[11] Juunist detsembrini võivad saari tabada taifuunid. Aasta läbi on riigis ööpäevane keskmine temperatuur +24 kuni +30 °C.

Riigikord muuda

Mikroneesia Liiduriigid on föderatiivne vabariik. Riigipea on president, kelle kongress valib ametisse neljaks aastaks. Riigipea on ühtlasi valitsusjuht.

Seadusandlik võim kuulub ühekojalisele parlamendile ehk kongressile. Kongressis on 14 liiget, kellest 10 valitakse 2 aastaks valimiste järel ja 4 määratakse iga osariigi esindajana neljaks aastaks.

Riigi põhiseadus jõustus 1979. Riigi kõrgeim kohus on Mikroneesia ülemkohus.

Haldusjaotus muuda

 
Mikroneesia osariigid

Mikroneesia koosneb neljast osariigist: Chuuki, Kosrae, Pohnpei ja Yapi osariik. Palikir on riigi pealinn 1989. aastast.

Rahvastik muuda

Rahvaarv muuda

2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Mikroneesia Liiduriikide rahvaarv 102 843 inimest, kellest 52 193 olid mehed ja 50 650 naised.[12] Võrreldes 2000. aasta rahvaloendusega vähenes riigi rahvastik keskmiselt 0,4% aastas, kuid Pohnpei osariigis kasvas rahvastik keskmiselt 0,48% aastas. Enim elanikke on Chuuki osariigis.

2000. aasta rahvaloenduse andmetel elas riigis 107 008 elanikku.

Demograafilised näitajad muuda

Tänapäeva Mikroneesia rahvastikku iseloomustab väljaränne.

Pohnpei saarele on asunud inimesi ülerahvastatud Mokili, Pingelapi, Ngatiki ja Kapingamarangi atollidelt.[13]

Suurim rahvastikutihedus on Chuuki osariigis, kus elab 993 inimest ruutmiili kohta.

2010. aasta rahvaloenduse järgi elas riigis 103 meest 100 naise kohta. 22% elanikkonnast elas linnades, seejuures Kosrae osariigis oli linnaelanike osakaal 32,6%.

Vanuseline struktuur muuda

1973. aasta rahvaloenduse andmetel oli pool tänapäeva Mikroneesia Liiduriikide elanikkonnast nooremad kui 17 eluaastat. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli riigi elanikkonna mediaanvanus 21,5 eluaastat.

2010. aasta rahvaloenduse järgi jagunesid riigi elanikud järgmiselt: [12]

  • 0–14 eluaastat – 36 697 elanikku
  • 15–24 eluaastat – 21 349 elanikku
  • 25–34 eluaastat – 14 239 elanikku
  • 35–59 eluaastat – 24 957 elanikku
  • üle 60 eluaasta – 5601 elanikku.

Keeled muuda

Mikroneesia Liiduriikide ametlik riigikeel on inglise keel. Riigis on 17 kohalikku keelt. 8 suuremat kohalikku keelt on

2010. aasta rahvaloenduse järgi mõistavad 90,9% Chuuki osariigi elanikest kirjutada tšuugi keeles ja 90,7% Kosrae elanikest kosrae keeles.

Religioon muuda

50% Mikroneesia elanikest on katoliiklased.[14] Igas osariigis on elanike konfessionaalse kuuluvuse osakaal erinev. [15]

Kosrae osariigi elanikest on 95% protestandid, Pohnpei osariigi elanikest on enam-vähem 50% protestandid ja ülejäänud katoliiklased, Chuuki osariigis on 60% elanikest katoliiklased ja 40% protestandid ning Yapi osariigis on 80% elanikest katoliiklased. Peamise võõrtööjõu moodustavad filipiinlased, kes kuuluvad katoliku kogudustesse.

Protestantlikest konfessioonidest tegutsevad Mikroneesias Ühinenud Kristuse Kirik, baptistid, Päästearmee ja adventistid. Mormoonide osakaal Mikroneesia rahvastikus näitab kasvutrendi ja 5% Pohnpei elanikkonnast on mormoonid.

Katoliiklased kuulusid 3. maist 1979 Karoliinide-Marshalli piiskopkonna jurisdiktsiooni alla, mille baasil moodustas paavst Johannes Paulus II 23. aprillil 1993 Karoliinide piiskopkonna. 2013. aastal tegutses Karoliinide piiskopkonnas 15 ilmikpreestrit ja 11 regulaarvaimulikku.[14]

Riigikaitse muuda

Mikroneesia Liiduriikidel puudub kaitsevägi. Riigi sõjalise kaitse eest vastutab USA.

Mikroneesia elanikel on lubatud teenida USA sõjaväes, paljud on seda ka teinud, näiteks 2008. aastal oli Mikroneesia rahvaarvu kohta rohkem sõjaväelasi kui üheski USA osariigis, ja rohkem kui viiekordne langenute arv rahvastiku kohta (9 sõdurit 107 000 inimesest).

Majandus muuda

Makromajandus muuda

Mikroneesia Liiduriikide elanikud on peamiselt hõivatud avalikus sektoris, kalanduses ja põllumajanduses.[16] Kuigi riigil on potentsiaali turismi arendamiseks, on turistide arv väike seoses keerulise juurdepääsetavusega riiki.

Riigi majandus sõltub USA välisabist, lisaks on erasektor väike ja eraomanikud ei tegele ettevõtete pideva arendamisega.

2013. aastal hõlmas teenindussektor 54,8%; põllumajandus 26,3% ja tööstussektor 18,9% riigi sisemajanduse kogutoodangust.

Väliskaubandus muuda

Mikroneesia sai 1986–2001 USA-lt 1,3 miljardi USD ulatuses välisabi. USA on riigi peamine ekspordipartner. 2013 moodustasid 74,13% Mikroneesia ekspordimahust USA ja 25,87% Marshalli Saared. Peamised eksportkaubad on kala, toiduained ja must pipar.[17]

2013 olid riigi peamised impordipartnerid USA (53,24%), Jaapan (9,68%) ja Austraalia (9,23%). Riigi peamised importkaubad on toiduained, riided, arvutitehnika, koduelektroonika ja mööbel.

Ärikeskkond muuda

Kõik Mikroneesia ettevõtted on kohustatud maksma aasta kogutulu pealt maksu. Maksu suurus on 10 000 USD pealt 80 USD ja lisatulu pealt 3%. Sotsiaalkindlustusmaksu peavad töötajale makstavast palgast maksma nii töötaja kui ka tööandja.[18]

Põllumajandus muuda

Riigis kasvatatakse tarot, banaane ja musta pipart. Lisaks moodustavad osa põllumajandustoodangust kookospalmi saadused. Elanikud tegelevad kalandusega.

Energeetika muuda

Igal osariigil on oma elektrivõrk. Riigis tarbitavast energiast 96% pärineb fossiilkütustest ja 1% hüdroenergiast.[19]

Jaapanlased rajasid enne Teist maailmasõda saartele väikesed hüdroelektrijaamad, mida sõja järel enam ei kasutatud. 1988 rajati Pohnpei saare Nanpili jõele hüdroelektrijaam, mis lakkas töötamast surutorustiku rikke järel.[20]

Taristu muuda

Riigi maanteede kogupikkus on 388 kilomeetrit, millest kattega teid on 184 kilomeetrit. Riigis kehtib parempoolne liiklus.

Riigis asub 6 lennuvälja. Riigi peamised sadamad on Pohnpei, Colonia ja Lele.

Ajalugu muuda

 
Nan Madoli kompleks

Igal Mikroneesia suuremal saarel on ainulaadne asustuslugu. Kirjalike andmete puudumisel on varasemate ajaloosündmuste kohta säilinud palju legende.

Pohnpei saare koloniseerimise eelne asustuslugu jaguneb kolmeks perioodiks:

  • enne 1100
  • umbes 1100 – umbes 1628 Saudeleuri dünastia valitsemisaeg
  • 1628–1885 hõimupealike aeg

Pohnpei varasemate asukate päritolu on segane ja saare eurooplaste koloniseerimise eelne asustuslugu on seotud legendidega. Saare esimesed 17 asukat olevat saabunud lõunast. Umbes 1100. aastal rajasid läänest kanuuga saabunud vennad Olisihpa ja Olosohpa Saudeleuri dünastia. Vennad rajasid ka Nan Madoli megaliitehitise. Dünastia rajajad austasid põllunduse jumalat Nahnisohn Sahpwi, kelle kultus polnud kohalikele elanikele aga vastuvõetav. Saudeleuri dünastia teostas tsentraliseeritud haldusreformi, mille käigus jaotati saar 3 ringkonnaks. Saare ühiskonnas tõusis järgnevatel sajanditel mõjukaks preestrite klass.

Umbes 1628 paiku saabus idast sõdalane Isokelekel, kes kukutas Saudeleuri dünastia. Dünastia kukutamise kohta on teada 13 legendi. Tänapäeva pealikud peavad end Isokelekeli järeltulijateks.

Esimese eurooplasena jõudis Pohnpei saarele Hispaania meresõitja Álvaro de Mendaña 1595. 1686 andis Hispaania meresõitja Francisco de Lezcano Yapi saarele nime Las Carolinas. Alates 1826. aastast külastasid Pohnpei saart järjepidevalt vaalapüüdjad. 1852 asusid Pohnpei ja Kosrae saarele USA protestantlikud misjonärid, ehkki saared olid Hispaania mõjusfääris. Saksamaa pretendeeris samuti saartele, kuid paavst Leo XIII jättis saarte haldamise õiguse Hispaaniale. 1886 rajasid hispaanlased Lääne-Karoliinide koloonia, mis hõlmas Yapi saare. 13. märtsil 1887 saabus Pohnpei saarele esimene Ida-Karoliinide kuberner Isidro Posadillo y Posadillo ja rajas Kolonia asunduse. 4. juulil 1887 toimunud ülestõusu käigus tapsid põliselanikud kuberneri. 1890 toimunud ülestõusu käigus hävitasid põliselanikud Hispaania garnisoni Pohnpeil. 1899 müüs Hispaania saared Saksamaale. Sakslased hakkasid Pohnpei saarel ulatuslikult taristut arendama ning andsid kohalikele korralduse igas kuus istutada 10 kookospalmi. Ulatuslik tööjõu kasutamine põhjustas põliselanike rahulolematuse ja järgnenud ülestõusus tapeti kuberner.

Esimese maailmasõja ajal asus Yapi saarel Saksamaa mereväebaas. Sõja käigus okupeeris Mikroneesia saared Jaapan. Saartele asus arvukalt jaapanlasi ja Teise maailmasõja lõppedes oli ainuüksi Pohnpei saarel üle 14 000 jaapanlase.

Veebruaris 1944 tungisid Yapi saarele USA väed. 1947 said Karoliinid ametlikult USA haldusterritooriumiks.

10. mail 1979 võeti vastu esimene Mikroneesia põhiseadus. 3. novembril 1986 sai Mikroneesia iseseisvaks.

Eesti ja Mikroneesia suhted muuda

Eesti sõlmis diplomaatilised suhted Mikroneesia Liiduriikidega 22. septembril 2006.[21]

Haridus muuda

Sakslased rajasid enne Esimest maailmasõda Mikroneesia esimese haridussüsteemi.

Tänapäeval tuleb riigis põhihariduse omandamiseks läbida 8-klassiline põhikool. Lapsed lähevad kooli 6-aastaselt. Lisaks avalik-õiguslikele põhikoolidele tegutsevad riigis eri konfessioonide halduses olevad erakoolid.[22]

Riigis on kõrgharidust võimalik omandada Mikroneesia kolledžis.

Kultuur muuda

Riigi omapäraseim ehitis on Nan Madoli megaliitrajatis. Yapi ja Kosrae osariikides on koduloomuuseumid.

Mikroneesias puuduvad avalikud raamatukogud. Riigi suurim raamatukogu on Mikroneesia kolledži raamatukogu, kus on 33 000 raamatut.

Mikroneesia sportlased võistlesid esmakordselt 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys. Riigi suurim staadion asub Yapis, see mahutab 2000 pealtvaatajat.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 8.04.2019.
  2. ↑ EE 15. kd, lk 408–409.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 Ülevaade loodusest.
  4. ↑ "Ülevaade Mikroneesia loodusest". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. jaanuar 2016. Vaadatud 6. mail 2017.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Margie C. Falanruw. "TERRESTRIAL BIODIVERSITY OF THE FEDERATED STATES OF MICRONESIA". 2002.
  6. ↑ Katherine Herrera, David H. Lorence, Timothy Flynn, Michael J. Balick. "Checklist of the Vascular Plants of Pohnpei, Federated States of Micronesia with Local Names and Uses." Allertonia. 10 (oktoober, 2010): 1-192.
  7. ↑ Kahepaiksete andmebaas. Mikroneesia.
  8. ↑ Donald W. Burden, Danko Taborosi. "Reptiles of the Federated States of Micronesia." 2016.
  9. ↑ Donald W. Buden. "The Reptiles of Pohnpei, Federated States of Micronesia." Micronesica 32, jaanuar 2000.
  10. ↑ Ülevaade Mikroneesia kaitsealadest.[alaline kõdulink]
  11. ↑ "Ülevaade Mikroneesiast". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. november 2017. Vaadatud 6. mail 2017.
  12. ↑ 12,0 12,1 Rahvaloenduse andmed. Mikroneesia Liiduriikide statistikaameti statistikaosakond.
  13. ↑ Otto van der Brug. "WATER RESOURCES OF PONAPE, CAROLINE ISLANDS." U.S. GEOLOGICAL SURVEY. Water-Resources Investigations Report. 83-139.
  14. ↑ 14,0 14,1 Karoliinide piiskopkond. Catholic-Hierarchy.
  15. ↑ 2012. aasta usuvabaduse raport Mikroneesia kohta.
  16. ↑ "Ülevaade Mikroneesia majandusest". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. mai 2020. Vaadatud 6. mail 2017.
  17. ↑ Ülevaade Mikroneesia kaubandusest.
  18. ↑ Ülevaade Mikroneesia maksundusest.
  19. ↑ "Ülevaade Mikroneesiast". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. mai 2020. Vaadatud 6. mail 2017.
  20. ↑ "WORLD SMALL HYDROPOWER DEVELOPMENT REPORT." Mikroneesia Liiduriigid. 2013.
  21. ↑ "Eesti Välisministeeriumi pressiteade". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. aprill 2022. Vaadatud 6. mail 2017.
  22. ↑ Ülevaade Mikroneesia haridusest.

Välislingid muuda

  Mikroneesia Liiduriigid – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mikroneesia_Liiduriigid&oldid=6618983"