Mihhail Frunze
See artikkel ootab keeletoimetamist. (November 2018) |
|
See artikkel räägib sõjaväelasest; jõelaeva kohta vaata artiklit Mihhail Frunze (jõelaev). |
Mihhail Frunze (vene keeles Михаил Васильевич Фрунзе; rumeenia keeles Mihail Frunză; 2. veebruar (vkj 21. jaanuar) 1885 Pišpek, Venemaa Keisririik – 31. oktoober 1925 Moskva, Nõukogude Liit) oli bolševike väejuht Vene kodusõjas ja Nõukogude riigitegelane. Kuni oma surmani oli ta Nõukogude Liidu maa- ja mereväe rahvakomissar ning Revolutsioonilise Sõjanõukogu esimees.
| Mihhail Frunze | |
|---|---|
 Mihhail Frunze | |
| Nõukogude Liidu maa- ja mereväe rahvakomissar | |
|
Ametiaeg 25 jaanuar 1925 – 31 oktoober 1925 | |
| Eelnev | Lev Trotski |
| Järgnev | Kliment Vorošilov |
| Isikuandmed | |
| Sündinud |
21. jaanuar 1885 Pišpek, Venemaa Keisririik |
| Surnud |
31. mai 1925 Moskva, Nõukogude Liit |
| Rahvus | moldovlane |
| Erakond | Üleliiduline Kommunistlik (bolševike) Partei |
| Vanemad |
Vassili Frunze Sofia Popova |
| Autogramm |
 |
Elulugu muuda
Mihhail Frunze sündis 1885. aasta 21. jaanuaril Venemaa Keisririigis Semiretšje oblastis Pišpeki linnas moldovlasest isa velsker Vassili Frunze (1854–1897) ja venelannast ema Sofia Popova lapsena. Ta lõpetas Vernõi linnas gümnaasiumi, kus puutus esmakordselt kokku revolutsioonilise liikumisega. 1904. aastal astus Frunze Peterburi tehnoloogia instituuti, kus õppides ta liitus Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei enamlaste tiivaga. Demonstratsioonide korraldamise ja revolutsioonilise liikumise eest heideti tehnoloogia instituudist välja. Ta kolis Ivanovo-Voznessenski, kus 1905. aasta revolutsiooni ajal juhtis tekstiilitööliste streiki ja korraldas esimese enamlaste nõukogu. Detsembris 1905 osales ta Moskva ülestõusus, kus ta kinni peeti ja 10 aastaks asumisele Siberisse saadeti.[1][2]
Nõukogude Venemaal muuda
Ilmasõja ajal sai Frunze Lenini õpetuste kindlaks poolehoidjaks ja organiseeris kihutustööd sõja vastu väerindel ja tagalas. Tema karjäär sai hoo sisse pärast enamlaste revolutsiooni. Kodusõjas lõuna väerindel seisis ta juhtival kohal ja võitluses Koltšaki vastu juba armee juhataja kohal. 1921. tõusis ta Ukraina sõjakomissariks ja kõigi sealsete vägede ülemjuhatajaks. Hiljem sai ta Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee liikmeks ja Revolutsioonilise Sõjanõukogu liikmeks.[2]
Kui sõjanõukogu tollasel esimehel ja ühtlasi sõjakomissaril Trotskil vahekord erakonna keskkomitee juhtivate jõududega teravaks läks, määrati Frunze pärast tema tagasiastumist tema asetäitjaks. Sõjanõukogu esimeheks ja sõjakomissariks sai ta 1925. aastal jaanuaris. Frunze ei mänginud suurt osa Nõukogude poliitilises elus, pühendudes selle asemel Punaarmee arendamisele (kuuletudes truult VK(b)P Keskkomitee suunistele). Frunze pidas paratamatuks tulevat sõda Nõukogude Liidu ja kapitalistliku maailma vahel ja püüdis Nõukogude Liitu militariseerida. Ta siht oli ette valmistada kogu rahvas sõjariistus ülesastumiseks ja garanteerida nende lojaalsus keskvalitsusel. Samuti proovis ta arendada Nõukogude lennuväge, rakendada keemiat mürkgaaside valmistamiseks ja valmistada ette tööstust sõjarežiimil toomiseks.[2]
Surm muuda
1922. aastast oli Frunzel tervisega probleeme, millele ta hakkas rohkem tähelepanu pöörama 1925. aastal parteikaaslaste nõudmisel. 1925. aastal paigutati ta omal soovil haiglasse,[3] kus teda käisid teiste seas vaatamas ka Stalin ja Mikojan.[viide?]
8. oktoobril määrati Frunzele operatsioon 29. oktoobriks. Enne operatsiooni kirjutas Frunze oma abikaasale, et tunneb ennast tervena ja operatsioon tehakse peamiselt parteijuhtide murede vaigistamiseks. Pärast operatsiooni suri Frunze 31. oktoobril Moskvas. Nõukogude ametlikul väitel suri ta kõhuhaavade läbi tekkinud haiguse kätte. Tegelikult pole tema surmapõhjus täpselt teada. On süüdistatud nii Stalinit kui ka Trotskit Frunze tapmises ning 2010. aastal väitis Izvestija, et Frunze surma võisid põhjustada hoopis arstid, kes operatsiooni eel andsid talle kloroformi mitu korda rohkem, kui oleks seda narkoosi koguseks tarvis.[2][3]
Kõik neli arsti, kes teda opereerisid, surid üksteise järel 1934. aastal.[viide?]
Mälestuse jäädvustamine muuda
Tema auks kandis aastail 1926–1992 nime Frunze Kirgiisia pealinn Biškek.
Tema järgi on nimetatud sõjakool Frunze-nimeline Sõjaväeakadeemia.
Viited muuda
- ↑ Martin McCauley (1997). Who's Who in Russia Since 1900. Routledge. Lk 87-88. ISBN 0-415-13897-3.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 "Wene sõjakomisar Frunse surnud". Kaja. 03.11.1925. Lk 1.
- ↑ 3,0 3,1 Над, Николай (26.10.2010). "Кто убил Михаила Фрунзе". Izvestija.