Mihhail Andrejevitš Beznin-Naštšokin oli Vene riigiteenistuja ja opritšnik 16. sajandil, kes pärines Naštšokinite aadlisuguvõsast.

Bezninit on dokumentides esmamainitud 1550. aastal. 1558–1559 määrati ta teenistusse Okaa kallast Krimmi khaaniriigi kallaletungi eest kaitsva väesalga esimese vojevoodi juurde. 1559–60 osales ta reas retkedes Liivi sõja käigus. 1560. aastal osales ta tormijooksus Alūksnele, seejärel siirdus Viljandi alla.

1563 osales Beznin jessauulina Polotski piiramisel, kus paistis silma sellega, et vojevood Ivan Tšeremisinovi läbirääkimiste ajal Polotski kirjutaja Lukašiga linna alistumistingimuste üle sõitis kannatuse kaotanult nende juurde ja nõudis läbirääkimiste lõpetamist. Väljaastumine oli tõenäoliselt ettekavatsetud ja sel oli Lukašile soovitud mõju. Pärast Polotski vallutamist saadeti Beznin selle uudisega Novgorodi, Pihkvasse ja Tartusse. Sama aasta suvel võttis Beznin osa läbirääkimistest Leedu saadikutega ning sügisel kuulus Leedu saadiku saatjaskonda.

Opritšnina muuda

Beznin oli üks esimestest opritšninasse astujatest ning figureeris opritšnikute ridades juba 1565. aasta septembris, kui ta läks koos vürst D.I.Vjazemskiga Moskvast Bolhovi alla. Septembris 1567 oli ta Kaluuga all eelväe teine vojevood, 1568–1569 aga Tuula all väesalga teine vojevood, seejärel taas Kaluuga all. Koos vürst P. I. Barjatinskiga osales Beznin Moskva kindlustuste taastamises pärast nende süütamist Krimmi vägede sõjaretke käigus.

1571–1572 oli Beznin ametis Narva esimese vojevoodina ning 1573 osales Paide piiramises koos Maljuta Skuratoviga. Samal aastal võitis ta lahingu Tallinna linna all. 1582. aasta septembris pälvis Beznin duuma-aadliku tiitli ning temast sai Bojaaride duuma täieõiguslik liige. 1582 osales ta sõjaretkel Rootsi vastu väeosa kolmanda vojevoodina, 1584 retkel Kaasani khaaniriigi vastu ning seejärel Krimmi rünnaku tagasilöömises Okaa jõel. 1586 võttis Beznin osa tsaari retkest Novgorodi ja oli seejärel Poolas "suure saatkonna" koosseisus.

Mungapõli muuda

Pärast Ivan Julma surma 1584. aastal otsustas Beznin hakata mungaks ja siirdus 1586. aastal Jossif-Volokolamski kloostrisse. Seal tõusis ta kiiresti kloostri juhtkonda, kuid kutsus oma reformide ja maksutõstmisega esile talurahvamässu ning kaasmunkade meelepaha ning pidi kloostrist lahkuma. Mungana kirjutas ta ka 1580.–90. aastate kroonika. 1598. aastal oli ta juba munk Troitse-Sergi kloostris, kus ligikaudu 70-aastaselt kirjutas Boriss Godunovi tsaariks valimisest. Beznini surmaaeg on teadmata.