Michael Maestlin
Michael Maestlin (ka Mästlin, Möstlin; 30. september 1550 Göppingen – 20. oktoober 1631 Tübingen) oli saksa astronoom ja matemaatik.
Maestlin õppis Tübinger Stiftis teoloogiat, matemaatikat ja Philipp Apiani innustusel astronoomiat. Aastal 1571 sai ta magistriks, 1576 diakoniks Backnangis ja 1580. aastast matemaatikaprofessorks Heidelbergi ülikoolis, 1583. aastast Tübingeni ülikoolis, kus töötas 47 aastat. Tema õpilaste seas oli Johannes Kepler.
Maestlinit peetakse Leonardo da Vinci kõrval esimeseks, kes seletas tuhkhalli kuuvalgust õigesti maapaistena. Ta taipas, et komeedid ei ole atmosfäärinähtused ("kuualused" nähtused).
Kuigi Maestlin õpetas eeskätt Ptolemaiose maailmasüsteemi (geomeetrilist maailmasüsteemi), oli ta ka üks esimesi, kes võttis omaks Koperniku maailmasüsteemi ning hakkas seda valitud õpilastele õpetama. Ta oli Kepleriga kirjavahetuses. Suuresti tänu Maestlinile võttis Kepler omaks Koperniku süsteemi. Maestlin oli tema tähtsaim õpetaja ja ühtlasi sõber. Võib-olla veenis tema ka Galileo Galileid uue õpetuse õigsuses.
Aastal 1582 kirjutas Maestlin üldarusaadava sissejuhatuse astronoomiasse.
Ta avaldas esimesena kuldlõike kümnendmurruna: väiksema osa suhe suuremasse on "umbes 0,6180340". Ta tegi seda kirjas Keplerile. Korrektne väärtus on 0,61803398874989484821...
Ta oli esimene, kes kataloogis Plejaadide 11 tähte (24. detsembril 1579) ja on võimalik, et ta täheldas neid 14.
3. oktoobril 1590 täheldas Maestlin Marsi varjutust Veenuse poolt.
Aastal 1961 nimetati Maestlini järgi üks Kuu kraatritest (Maestlini kraater) ja asteroid 1973 Maestlin.
Jules Verne ütles oma romaanis "Viis nädalat õhupallis", et Maestlin olevat suutnud palja silmaga eristada Jupiteri looduslikke kaaslasi ja Plejaadide 14 tähte, millest kõige väiksem oli 9. tähesuurusega. Tavaline inimene suudab ideaalsetes tingimustes eristada objekte tähesuurusega 6,5.