Metskiur
Metskiur (Anthus trivialis) on västriklaste sugukonda kiuru perekonda kuuluv lind.
| Metskiur | |
|---|---|
,_Holzwarchetal_bei_M%C3%BCrringen,_Ostbelgien_(3938435013).jpg) | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Värvulised Passeriformes |
| Sugukond |
Västriklased Motacillidae |
| Perekond |
Kiur Anthus |
| Liik |
Metskiur |
| Binaarne nimetus | |
|
Anthus trivialis (Linnaeus, 1758) | |
 | |
Vanarahvas on teda kutsunud mahlalinnuks, sest ta saabub kevaditi Eestisse sel ajal, kui kaskedel mahl jooksma hakkab[2]. Teised rahvapärased nimetused on soolõoke, rabalõoke, metsalõgu, metspiuksuja, puukiur, puulõoke, puusiisike ja peibelane[3].
Levila muuda
Metskiur on levinud Euraasias Lääne-Euroopast üle Türgi ja Taga-Kaukaasia kuni Mongoolia ja Himaalajani. Kasahstanis ja Kesk-Aasia tasandikel metskiur ei ela. Ida suunas Siberis elab metskiur Baikalini ja Kolõma ülemjooksuni, põhjas peaaegu polaarjooneni.[4]
Eestis on metskiur levinud ja üsna arvukas haudelind, tema pesitsusaegset arvukust hinnatakse 500–600 tuhandele paarile[5], uuematel andmetel koguni miljoni paarini[3].
Metskiur talvitub Vahemere maades, Kesk- ja Põhja-Aafrikas, Ees-Aasias ja Hindustani poolsaarel.[4]
Välimus muuda
Metskiur on varblasesarnane, kuid sihvakam[2]. Ta on 16–18 cm pikk ja kaalub 21–23 g[3].[4]
Tema sulestik on tagasihoidlik. Keha ülapool on kollakashall tumedate pikilaikudega, alapool roostekollane. Rinnal ja pugul on püstsuunalised mustjaspruunid tähnid. Saba on samuti mustjaspruun heledama serva ja väikese väljalõikega. Jalad on peened ja kohastunud jooksmiseks. Tagavarba küünis on kõver ja see eristab metskiuru teistest kiurudest[2]. Nokk on peenike ja terava tipuga.[4]
Suguline dimorfism ei avaldu värvuses, vaid mõõtmetes.[4]
Laul muuda
Kevadel laulavad isaslinnud terve päeva, eriti energiliselt hommikuti. Metskiuru laulu saab kuulda eriti mängulennu ajal. Laulev isaslind istub alguses suure ja pisut eraldi seisva puu ladvas. Laulu alustades tõuseb ta õhku ja lendab tiibu ja saba väristades üsna kõrgele. Lennu kõrgeimas punktis muudab ta laululaadi ja hakkab laiali tiibadega allapoole liuglema. Seda lennujärku saadavad pikad ja järjest madalamaks muutuvad helid. Tavaliselt maandub metskiur samale puule, kust alustas, või vähemalt selle lähedale, ja lõpetab laulu heliseva trilleriga.[4]
Eluviis ja toitumine muuda
-1.jpg)
.jpg)
Metskiur elab, nagu nimetusestki näha, metsas. Ta eelistab hõredaid ja valgusküllaseid metsi, võib elada ka raiesmikul või põlendikul.[4]
Metskiur on arg ja ettevaatlik lind.[2][3]
Toitu otsib metskiur joostes. Ta sööb lehevaablaste vastseid, liblikate röövikuid, lehekirbulisi, sihktiivalisi ja mardikaid, vähem kärbseid, kiletiivalisi ja ämblikke. Vanalinnud söövad koredamat toitu kui poegadele söödavad: ise söövad nad rohkem mardikaid, aga kevadel ja sügisel seemneid.[4]
Metskiuru toiduobjektid on peamiselt metsakahjurid ja nende hävitajana toob metskiur metsale kasu.[3]
Pesitsemine muuda
Metskiur saabub Eestisse aprillis[4], aga pesa hakkab ehitama alles mais.[2].
Pesa ehitab ta maapinnale[2][3]. Pesa on lihtne ja korrapärane[2], kausjas, põimitud taimevartest[3], mis pesa välisservas on jämedamad, sisepinnal peenemad. Pesavooderdis tavaliselt puudub.[4]
Metskiur on pesa juures väga ettevaatlik. Ta ei lenda otse pessa, vaid maandub 7–10 m kaugusel pesast ja läbib ülejäänud maa pesani jalgsi, et mitte reeta selle asupaika. Sama ettevaatlik on ta pesalt lahkudes.[4]
Metskiurul on suuremas osas levilast kaks kurna aastas, esimeses umbes 5, teises umbes 4 muna. Munad võivad olla väga erinevat värvi. Nende põhitoon võib olla hallikas, rohekas või koguni roosa ning sellel võivad olla tumedamad laigukesed, joonekesed ja keeritsad, kuid samas võib selline muster puududa.[4]
Haudevältus on 10–12 päeva, sama palju viibivad pojad ka pesas. Äsjakoorunud poegadega pesa ei tohi häirida, muidu jätavad vanemad selle maha. Äsja pesast lahkunud pojad ei oska veel lennata, sest nende saba ja hoosuled pole veel täispikkuseni kasvanud. Umbes nädal aega toidavad isas- ja emaslind neid pesa juures. Pojad lennuvõimestuvad juuni teisel poolel.[4][2][3]
Metskiurud lahkuvad Eestist peamiselt septembri teisel poolel. Üksikud linnud jäävad siia kuni oktoobri keskpaigani.[3]
Viited muuda
- ↑ Bird, J., Butchart, S.(BirdLife International) (2009). Anthus trivialis. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2011.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 bio.edu.ee Metskiur Vaadatud 3. detsembril 2015
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 3,8 bio.edu.ee Metskiur Vaadatud 3. detsembril 2016
- ↑ 4,00 4,01 4,02 4,03 4,04 4,05 4,06 4,07 4,08 4,09 4,10 4,11 4,12 "Loomade elu", 6. kd., lk. 356-357, tahvel 2.43 ja 2.44
- ↑ "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14.12.2011. Vaadatud 22.06.2011.
Välislingid muuda
- Metskiur andmebaasis eElurikkus
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Anthus trivialis |