Metsakümblus

Jaapanist pärinev loodusteraapia vorm

Metsakümblus (forest-bathing) ehk metsateraapia ehk shinrin-yoku (森林浴) on jaapani rahvausust pärinev sintoistlik praktika, mis viitab rahulikule jalutuskäigule metsas, eesmärgiga parandada üldist enesetunnet, tervist ja rahulolu, kasutades selleks kõiki viit meelt. See on üks loodusteraapia vorme.

Ajalugu muuda

1980ndatel märkas Jaapani valitsus negatiivseid ilminguid tehiskeskkonnas elavate inimeste tervises. Linnainimestel oli sagenenud depressioon, valud ja mitmed teised stressist tulenevad terviseprobleemid. Mõiste shinrin-yoku võttis 1982. aastal kasutusele Jaapani metsaameti direktor Tomohide Akiyama, sooviga luua unikaalne bränd, mis aitaks linnastunud inimesed tagasi loodusliku keskkonna juurde.

Metsakümbluse praktika ning uskumus, et loodusel on inimese elus oluline roll ulatub Jaapani kultuuris kaugele minevikku. Näiteks on toodud, et jaapani haikudes ning lilleseade kunstis ikebanas on selgeid viiteid looduse ja inimese vahelise suhte tähtsusest.[1]

1990ndatel tõusis Jaapanis hüppeliselt avalikkuse ja meditsiinivaldkonna huvi metsakümbluse praktika vastu. 1990. aastal viidi läbi esimene põhjalikum uuring metsakeskkonna mõjudest inimese füsioloogilisele tervisele.[2] Huvi metsakümbluse vastu on kasvanud ülemaailmseks ning igal aastal tehakse üha põhjalikumaid ja laialdasemaid uuringuid, kuidas looduses viibimine inimese vaimset ja füüsilist tervist positiivselt mõjutab.

Protsessi kirjeldus muuda

  • Vali enda jaoks sobiv mets või park.
  • Istu maha, ole pikali või jaluta.
  • Jälgi, kuula ja tunneta ennast ümbritsevat keskkonda.
  • Lõõgastu ja ole rahulik.

Võimalusel soovitatakse teha metsakümblust regulaarselt.

Mõju tervisele muuda

Inimpõlvkonnad on alati loodusega koos kasvanud ja tihedates suurlinnades elamine on viimase aja nähtus. Nii on pakutud, et looduses viibimine võiks aidata leevendada inimestel tekkinud terviseprobleeme, sest see on lähedasem inimese loomulikule elukeskkonnale. Chiba ülikooli professor Yoshifumi Miyazaki sõnul, kes on metsakümblust uurinud ja sel teemal eksperimente läbi viinud, on stress üks terviseprobleemidest, mis linnas tekib ning stress võib tekitada omakorda erinevaid tervisehädasid: selja- kaela- ja õlavalud, kaalu langemine või suurenemine, unehäired, depression, südame haigused jne. Metsakümblus aitab stressi vastu ning parandab seeläbi immuunsussüsteemi, vähendab vererõhku ning aitab lõõgastuda. Vererõhk hakkab langema juba siis, kui on ainult 15 minutit kümmeldud ning kui ühe päeva tegeleda metsakümblusega, siis püsib vererõhk normaalsena kuni viis päeva.[3] Jaapanis viidi läbi katse keskealiste meestega, 19 meest läksid kahele matkale, mõlemal korral liiguti 2,6 km 80 minutiga. Üks matk toimus metsas ja teine linnapiirkonnas. Katsetega selgus, et metsakümbluse programm vähendas pulssi, andis jõudu juurde ning vähendas depressiooni, väsimust, ärevust ja segadust.[4]

Viited muuda

  1. Julia Plevin. From haiku to shinrin-yoku A BRIEF HISTORY OF FOREST BATHING, FOREST HISTORY TODAY | SPRING/FALL 2018.
  2. Chorong Song. "Physiological Effects of Nature Therapy: A Review of the Research in Japan". International Journal of Environmental Research and Public Health. 13 (8): 781. 2016. https://doi.org/10.3390%2Fijerph13080781
  3. Jared Green.”Forest Bathing Goes Global”, The Dirt | 29.01.2019.
  4. Li Q. “Effects of Forest Bathing on Cardiovascular and Metabolic Parameters in Middle-Aged Males”, 14.07.2016.