Meteoriit

See artikkel on geograafia mõistest; Eesti filmistuudio kohta vaata Meteoriit (filmistuudio)

Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Meteoriite uurib meteoriitika.

Kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda meteoriidisajuna.

Kuju, suurus, heledus ja vanus muuda

Meteoorkeha, mille läbimõõt on suurem kui 1 kilomeeter, nimetatakse asteroidiks. Meteoor on tavaliselt tolmukübeme kuni rusika suurune, mis on Maa atmosfääri sisenedes nähtavad ning tuntud ka "langevate tähtedena".

Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. Meteoriidi pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed, mida nimetatakse regmaglüptideks. Sulamiskoorik on tume oksüdeerumise tõttu, vahetult pärast Maale langemist ei pruugi ta seda olla.

Meteoriitides leiduvate radioaktiivsete või kosmogeensete isotoopide uurimine võimaldab määrata meteoriitide aine kosmilist ja maalist vanust (kuni 4,5 miljardit aastat).

Mikrometeoriidid muuda

Enamik mikrometeoriitidest koosneb silikaatseist mineraalidest või klaasist. Nad sisenevad Maa atmosfääri kiirusel kuni 70 km/s, kuumenedes seejuures õhu surve tõttu meteoriidi pinnale. Kiireimad meteoriidid jõuavad nii täielikult üles sulada ning moodustavad taasjahtumisel tilgakujulisi kerakesi.

Mikrometeoriite võib leida kõikjalt. Uurides Antarktise igijääd, on leitud meteoriite, mis tabasid Maad tuhandeid aastaid tagasi. 10 tonnist jääst eraldati ligi 2000 mikrometeoriiti.

Koostis muuda

Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriitideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%).

raudmeteoriidid ehk sideriidid sisaldavad rauda ja 5–30% niklit.
kivimeteoriitide ehk aeroliitide põhimassi moodustavad silikaatsed mineraalid oliviin ja pürokseen, ka sisaldavad nad sageli algse kosmilise aine tombukesi kondreid.
segameteoriidid ehk kivi-raudmeteoriidid. Segameteoriidid jagunevad kivimilise (silikaatse) ja metallilise materjali jaotuse järgi pallasiitideks ja mesosideriitideks. Pallasiitides moodustab metalliline raud-nikli osa karkassi, mille poorides asetsevad silikaatide, peamiselt pürokseeni sisaldusega oliviini kristallid. Mesosideriitides moodustab karkassi kivimiline (silikaatne) osa ning poorides on metalliline materjal.

Meteoriitidest on leitud Maal tundmatuid mineraale – šreibersiiti ja olhamiiti.

Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, vähesel määral sisaldavad nad ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi, teisi elemente on väga vähe.

Meteoriidikraatrid muuda

Kaali kraater on Eesti tuntuim meteoriidikraater

Suure massiga meteoriidid tekitavad maapinnaga põrkudes endast palju suuremaid löögi-, löögi-plahvatus- või plahvatuskraatreid, mida tavaliselt ümbritseb ringvall. Suurte meteoriitide põrkumisel maapinnaga toimub plahvatus, mille ajal meteoriit pihustub ja jätab järele hiidkraatri.

Aastas langeb Maale tuhatkond meteoriiti, millest leitakse 10–15. Kraatreid tekitavaid hiidmeteoriite langeb sajandi kohta vähem kui üks.

Praegu on maal teada üle 200 tõenäolise meteoriidikraatri või nende rühma. Nende avastamine jätkub.

Vaata ka muuda

Kirjandus muuda

Reet Tiirmaa 2002. Meteoriidid ja meteoriidikraatrid. Tallinn.
Reet Tiirmaa 1994. Kaali meteoriit.Tallinn.
Vello Lõugas 1996. Kaali kraatriväljal Phaethonit otsimas. Tallinn.
Kalle Suuroja 2001. Kärdla meteoriidikraater. Tallinn.
Boriss Vronski 1994. Tunguusi katastroofi lugu. Tallinn.
Martti Lehtinen 2001. Orgaanilised ühendid meteoriitides. – SETI: maa-välise elu otsingud. Tallinn.
Jevgeni Krinov (koostaja). Instruktsioon meteoriitide langemise vaatluste ning meteoriitide otsimise ja kogumise kohta. (Abiks loodusevaatlejale 27.) Tallinn 1956.
Siim Veski, Atko Heinsalu, Kalle Kirsimäe 2002. Kaali meteoriidi vanus ja mõju looduskeskkonnale Saaremaa Piila raba turbaläbilõike uuringu põhjal. Eesti Arheoloogia Ajakiri, nr 6 (2), lk 91–108.