Menaẖem Begin

Menahem Begin (kasutatakse ka nimekuju Menachem Begin; 16. august 1913 Brest-Litoŭsk, Hrodna kubermang, Venemaa Keisririik (praegu Brest Valgevenes) – 9. märts 1992 Tel Aviv, Iisrael) oli Iisraeli poliitik, peaminister 1977–1983.

Menaẖem Begin
Iisraeli peaminister
Ametiaeg 21. juuni 1977 – 10. okotoober 1983
Eelnev	Yits'ẖak Rabin
Järgnev	Yits'ẖak Shamir
Isikuandmed
Sündinud	16. august 1913 Brest, Venemaa Keisririik (tänepäeva Valgevene)
Surnud	9. märts 1992 (78-aastaselt) Tel Aviv, Iisrael
Erakond	Herut (1948-1988) Gahal (1965-1988) Likud (1988-1992)
Abikaasa	Aliza Arnold (1939–1982)
Lapsed	Benny Hasia Leah
Alma mater	Varssavi ülikool
Autogramm

1939. aastal, pärast seda, kui Saksamaa oli Poola okupeerinud, põgenes Begin Vilniusesse, kus tollal olid hinnanguliselt 40% elanikest juudid. Nõukogude Liit okupeeris Leedu järgmisel aastal ja Begin vahistati, süüdistatuna spioneerimises Suurbritannia kasuks. Ta mõisteti kaheksaks aastaks vangi. 1. juunil 1941 saadeti ta vangilaagrisse Petšora jõe piirkonnas, kuhu ta jäi maini 1942, mil saadeti Palestiinasse.

Tema isa, ema ja vanem vend hukkusid holokausti ajal.

Begin oli sõjaeelse sionistliku noorsooliikumise juht, relvastatud organisatsiooni ETSEL komandör, parlamendiopositsiooni juht, Rahvusliku Ühtsuse valitsuse minister, Iisraeli kuues peaminister, Nobeli rahuauhinna laureaat (1978).

Tema teeneks on peetud Iisraeli riigi taastamist, kaasaaitamist sisserändele Etioopiast, Iisraeli asustamist, Nõukogude juutide väljatoomist, Iisraeli kaitse ja julgeoleku korraldamist ning rahulepingu sõlmimist Egiptusega.

Isiklikku

Begin oli abielus Aliza Arnoldiga. Neil oli kolm last: Ze'ev Binyamin (Benny), Le'a ja Hassia. Aastal 1996 oli Benny Begin Binyamin Netanyahu esimese valitsuse teadusminister. Alates 31. märtsist 2009 kuni 2013. aasta parlamendivalimisteni oli ta Netanyahu teises valitsuses portfellita minister.

Vaata ka

• Revisionistlik sionism

Eelnev Yits'ẖak Rabin

Iisraeli peaminister 1977–1983

Järgnev Yits'ẖak Shamir