Mauritius Ferber
Mauritius Ferber (poola Maurycy Ferber; 1471 Danzig (Gdańsk) – 1. juuli 1537) oli teoloog ja Ermlandi piiskop aastatel 1523–1537.
Ferber pärines Danzigi patriitsiperekonnast, tema isa ja vend olid bürgermeistrid. Ferber oli esialgu ilmik ning viibis pikka aega Inglismaal ja Itaalias, kuna oli kodulinnas alates 1498. aastast sisse segatud vaenusesse. 1507. aastaks oli temast aga saanud vaimulik ja paavstlik kassahoidja ning Ermlandi, Tallinna, Tartu ja Lübecki toomhärra. 1512. aastal sai temast ka Danzigi toomkiriku peajutlustaja; 1515. aastal sai Ferber Siena ülikoolist mõlema õiguse (nii ilmaliku kui ka kanoonilise õiguse) doktori kraadi (doctor utriusque juris).
1520. aastal pidi Ferber oma venna positsioonikaotuse tõttu raes Danzigist lahkuma. Ta asus Ermlandi, kus Poola kuningas Zygmunt I otsustas ta 1523. aastal kohalikuks piiskopiks nimetada. Ermland oli aastatel 1519–1521 kestnud Ratsanikesõja tõttu laastatud ning 1525. aastal püüdsid nii Preisimaa hertsog Albrecht kui ka Zygmunt I Ermlandi sekulariseerida, kuid Ferberil õnnestus oma ilmalik võim säilitada. Tema ajal taastati ka sõjapurustused.
Ferberi ajal tõstatus Ermlandis ka protestantluse probleem, kui eriti Elblągi (Elbingi) linnas protestantlikud jutlustajad tegutsema hakkasid. Väljaspool viimatinimetatud linna õnnestus Ferberil protestantluse mõju siiski likvideerida.
Preisimaa hertsog Albrecht ja tema vend, Riia peapiiskopi koadjuutor Wilhelm, püüdsid Mauritius Ferberit 1534. aasta alguses sisse segada Saare-Lääne vaenusesse, soovides temalt saada ametlikku Saare-Lääne piiskopi Reinhold von Buxhoevedeni vastast seisukohavõttu. Ferber keeldus seda siiski andmast, viidates, et tüliküsimust tuleks arutada paavsti juures ja et see tuleks lahendada ainult rahumeelseid vahendeid kasutades.
1531. aastal sai Ferber rabanduse ning pärast seda oli tema tervis vilets, mistõttu ta otsis endale koadjuutorit. Kuigi selleks arvati saavat tema head sõpra Tiedemann Gieset, jäi peale Poola kuninga sõna ning seetõttu nimetati 1537. aastal Ermlandi piiskopi koadjuutoriks Johannes Dantiscus. Kuid enne, kui seda otsust paavsti juures kinnitada jõuti, Ferber suri.
| Eelnev Johann von Lossainen |
Ermlandi piiskop 1523–1537 |
Järgnev Johannes Dantiscus |