See artikkel on füüsikalisest suurusest; sotsioloogia mõiste kohta vaata artiklit Mass (sotsioloogia); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Mass (täpsustus)

Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust:

Inertne mass ja raske mass on ekvivalentsed, kusjuures nende ekvivalentsus on klassikalises mehaanikas kogemuslik tõsiasi, millel puudub teoreetiline põhjendus. Oletus nende masside võrdsusest, Einsteini ekvivalentsuprintsiip, on Einsteini üldrelatiivsusteooria aluseks.

Massi tähistatakse enamasti sümbolitega m või M, mis tulenevad ladina sõnast massa ("mass, raskus, tainas, kamakas"); ladina sõna kasutus füüsikalises tähenduses sai alguse Isaac Newtoni 1687. aastal avaldatud teosest "Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica". Massi mõõtühik SI-süsteemis on kilogramm (kg).

Inertne mass muuda

Keha (inertse) massi m, kiirenduse   ja kehale mõjuva jõu   vahel eksisteeriva seose annab Newtoni II seadus:

 .

See seos ei võimalda siiski massi mõõtmist kui puudub sõltumatu printsiip jõu defineerimiseks ja mõõtmiseks. Kuid vastavalt Newtoni III seadusele kahe vastastikmõjustuva keha korral jõud, millega esimene keha mõjub teisele, on võrdvastupidine jõuga, millega teine keha mõjub esimesele. Järelikult absoluutväärtuselt  , mis lubab nende kehade inertsete masside suhte leida kiirenduste mõõtmise teel.

Raske mass muuda

Gravitatsioonijõud mõjub kehi ühendava sirge sihil ning tõmbab neid teineteise poole. Selle jõu moodul on

 

kus m1 ja m2 on kehade (rasked) massid, r nendevaheline kaugus ja G gravitatsioonikonstant.

Vaata ka muuda

Välislingid muuda