Masendus
- Mitte segi ajada depressiooniga.
Masendus on sünge ja rõhuv emotsioon, mis mõjutab inimese mõtteid ja käitumist. Masendus on normaalne lühiajaline reaktsioon negatiivsetele elusündmustele, nagu lähedase inimese kaotus või raske õnnetus. See võib olla ka teatud füüsiliste haiguste sümptom, mõne ravimi kõrvaltoime või selliste meeleoluhäirete nagu depressiooni või düstüümia sümptom.
Põhjused muuda
Probleemid lapsepõlves, näiteks lähedase kaotus, hoolitsuse puudumine, vaimne vägivald, füüsiline vägivald, seksuaalne vägivald ja vanematepoolne laste ebavõrdne kohtlemine, võivad põhjustada masendust täiskasvanueas.[1][2] Lapsepõlves kogetud füüsiline või seksuaalne vägivald korreleerub eriti tugevalt riskiga kogeda elu vältel masendust.[3]
Elusündmused ja õnnetused võivad samuti masendust esile kutsuda, nende seas sünnitus, menopaus, rahalised raskused, töötus, vaimne stress (näiteks töö, hariduse, perekonna või elutingimustega seoses), raske meditsiiniline diagnoos, kiusamine, lähedase kaotus, looduskatastroof, eraldatus teistest inimestest, vägistamine, suhteprobleemid, armukadedus, üksindus, raske vigastus jne.[4][5][6] Teismelistel võib olla kalduvus masendusele, kui neid peetakse teistest erinevaks ja kui nad kogevad eakaaslaste tõrjumist või koolivägivalda.[7]
Kui inimese isiksust iseloomustab neurootilisus, võib see soodustada masendusega seotud sümptomite teket ja depressiooni,[8] masendust seostatakse ka vähese ekstravertsusega.[9] Isiksusega seotud masenduse sümptomid on näiteks kiired meeleolumuutused, lühiajaline lootusetuse tunne, huvipuudus nende tegevuste vastu, millega varem tegeldi, unehäired, söögiisu muutused ja keskendumisraskused.[10]
Viited muuda
- ↑ Christine Heim; D. Jeffrey Newport; Tanja Mletzko; Andrew H. Miller; Charles B. Nemeroff (juuli 2008). "The link between childhood trauma and depression: Insights from HPA axis studies in humans". Psychoneuroendocrinology. 33 (6): 693–710. DOI:10.1016/j.psyneuen.2008.03.008. PMID 18602762. Vaadatud 20.04.2014.
- ↑ Pillemer, Karl; Suitor, J. Jill; Pardo, Seth; Henderson Jr, Charles (2010). "Mothers' Differentiation and Depressive Symptoms Among Adult Children". Journal of Marriage and Family. 72 (2): 333–345. DOI:10.1111/j.1741-3737.2010.00703.x. PMC 2894713. PMID 20607119.
- ↑ Lindert J, von Ehrenstein OS, Grashow R, Gal G, Braehler E, Weisskopf MG (aprill 2014). "Sexual and physical abuse in childhood is associated with depression and anxiety over the life course: systematic review and meta-analysis". Int J Public Health. 59 (2): 359–72. DOI:10.1007/s00038-013-0519-5. PMID 24122075.
- ↑ Schmidt, Peter (2005). "Mood, Depression, and Reproductive Hormones in the Menopausal Transition". The American Journal of Medicine. 118 Suppl 12B (12): 54–8. DOI:10.1016/j.amjmed.2005.09.033. PMID 16414327.
- ↑ Rashid, T.; Heider, I. (2008). "Life Events and Depression" (PDF). Annals of Punjab Medical College. 2 (1). Vaadatud 15.10.2012.[alaline kõdulink]
- ↑ Mata, D. A.; Ramos, M. A.; Bansal, N; Khan, R; Guille, C; Di Angelantonio, E; Sen, S (2015). "Prevalence of Depression and Depressive Symptoms Among Resident Physicians: A Systematic Review and Meta-analysis". JAMA. 314 (22): 2373–2383. DOI:10.1001/jama.2015.15845. PMC 4866499. PMID 26647259.
- ↑ Davey, C. G.; Yücel, M; Allen, N. B. (2008). "The emergence of depression in adolescence: Development of the prefrontal cortex and the representation of reward". Neuroscience & Biobehavioral Reviews. 32 (1): 1–19. DOI:10.1016/j.neubiorev.2007.04.016. PMID 17570526.
- ↑ Jeronimus; et al. (2016). "Neuroticism's prospective association with mental disorders: A meta-analysis on 59 longitudinal/prospective studies with 443 313 participants". Psychological Medicine. 46 (14): 2883–2906. DOI:10.1017/S0033291716001653. PMID 27523506.
- ↑ Kotov; et al. (2010). "Linking "big" personality traits to anxiety, depressive, and substance use disorders: a meta-analysis". Psychological Bulletin. 136 (5): 768–821. DOI:10.1037/a0020327. PMID 20804236.
- ↑ "Signs and Symptoms of Mild, Moderate, and Severe Depression". 27. märts 2017.