Mary Somerville

Mary Fairfax Somerville (26. detsember 1780 Jedburgh, Šotimaa28. november 1872 Napoli) oli Šoti teaduskirjanik ja õpetlane.

Mary Somerville

Mary Somerville oli õppinud matemaatikat, astronoomiat, botaanikat ja geoloogiat ning oli teine naine Suurbritannias, keda pärast Caroline Herschelit hakati teadlasena tunnustama. Ta oli ka üks kahest esimesest naisest, kes valiti Kuningliku Astronoomiaseltsi auliikmeks.

Looming muuda

Aastal 1816 kolis Mary Somerville Londonisse, kus tema tutvusringkond laienes selliste väljapaistvate teadlastega nagu astronoomide William Herscheli ja Caroline Herscheli, keemik William Hyde Wollastoni, füüsik Thomas Youngi ning matemaatik Charles Babbage'iga. Järgmisel aastal tutvus ta Pariisis füüsik François Aragoga ning kuulsa matemaatiku ja astronoomi Pierre-Simon Laplace'iga.[1]

Mary Somerville'i talent oli köitnud teadlaste tähelepanu juba enne seda, kui tema tööd omandasid laialdase tuntuse. Nii näiteks on teada, et Pierre-Simon Laplace oli Somerville'ile lausunud: "Ma tean vaid kolme naist, kes saavad aru, millest ma räägin. Üks neist olete Teie, proua Somerville, teine on Caroline Herschel ja kolmas on proua Greig, kellest ma aga kahjuks midagi ei tea." (Mary Somerville oli avaldanud töid ka Greigi nime all).

Mary Somerville tõlkis Laplace'i viieköitelise "Mécanique Celeste" ("Taevamehaanika"). Tal õnnestus esitada Laplace'i ideid laiale lugejaskonnale mõistetavas vormis. Selle raamatu tõlke avaldamine 1831. aastal pealkirjaga "The Mechanism of the Heavens" tegi Somerville'i otsekohe tuntuks. Ta ise oli kommenteerinud raamatu sündi järgmiselt: "Ma tõlkisin Laplace'i töö algebra keelest tavakeelde".

Tema populaarteaduslikke teoseid on "Füüsikateaduste vastastikustest seostest" (1834), "Loodusgeograafia" (1848) ja "Molekulaar- ja mikroskoopiline teadus" (1869).

Somerville'i kirjutised avaldasid mõju James Clerk Maxwellile ja John Couch Adamsile. Tema arutelu hüpoteetilisest planeedist seoses häiretega Uraani liikumises raamatu "Füüsikateaduste vastastikustest seostest" kuuendas väljaandes (1842) innustas John Couch Adamsit otsima ja avastama uut planeeti (uus planeet Neptuun avastatigi 1846. aastal).

Mary Sommerville oli avaldanud ka teadusuurimusi, näiteks laialt kasutatav algebraliste muutujate idee. Tema esimene teaduslik artikkel "The magnetic properties of the violet rays of the solar spectrum" ilmus 1826. aastal Kuningliku Seltsi ajakirjas Proceedings of the Royal Society.

Aasta pärast tema surma ilmus autobiograafiline raamat "My Own Life and Times", mis annab ülevaate ka tolleaegsest Briti teaduselust.

Tunnustus muuda

Mälestuse jäädvustamine muuda

Mary Somerville'i järgi on nimetatud näiteks Oxfordi Ülikooli Somerville College, Somerville'i saar (74°44'N, 96°10'W) Barrow' lahes Nunavutis ja Somerville'i kraater[2] Kuul.

Raamatud muuda

Isiklikku muuda

Mary Fairfax abiellus 1804. aastal oma kauge sugulase Samuel Greigiga (17781807), kes oli Venemaa merelaevastiku kapten ja määratud Venemaa konsuliks Londonis. Mary meheisa oli Tallinna Toomkirikusse maetud admiral Samuel Greig, kes sugulusastmelt oli Mary ema nõbu[3]. Mary mehevend admiral Aleksei Greig oli Pulkovo observatooriumi rajaja.

1812. aastal abiellus Mary oma nõoga[3]meditsiinidoktor William Somerville'iga, kes hiljem valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks. 1938. aastal kolisid Somerville'id Itaaliasse.

Esimesest abielust sündis tal 2 poega, kellest noorem suri 9-aastasena (1814). Vanim poeg Woronzow Greig (18051865) oli vandeadvokaat, kes ilmutas huvi teaduse vastu ning kes valiti 1833. aastal Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks.

Teisest abielust sündis tal 4 last: tütred Margaret (1813), Martha (1815) ja Mary Charlotte (1817) ning poeg, kes suri imikuna (1815).

Viited muuda

Kirjandus muuda