Martin McGuinness

James Martin Pacelli McGuinness (23. mai 1950 – 21. märts 2017) oli Põhja-Iirimaa poliitik.

McGuinness kandideeris 2011. aastal erakonna Sinn Féin kandidaadina Iirimaa presidendiks. Ta oli suure reede lepingu üks peamistest loojatest.

2017. aasta 9. jaanuaril astus McGuinness tagasi esimese ministri asetäitja ametikohalt taastuvsoojuse lisatasu skandaali tõttu. Sama aasta 19. jaanuaril teatas ta, et ei kandideeri uuesti Põhja-Iirimaa Assambleesse amüloidoosi põdemise tõttu. 6. märtsil saadeti ta Derry Altnagelvini piirkonna haiglasse. Ta läks paar päeva enne oma surma pensionile.

Seotus Iiri Vabariikliku Armeega (IRA-ga) muuda

McGuinness oli IRA liige. Ta lahkus enda sõnul selle ridadest 1974. aastal. 1972. aastal oli ta Derry linnas IRA vanemtüürimees.

Paddy Ward väitis, et McGuinness andis talle koos ühe teise IRA liikmega Verise Pühapäeva hommikul pommitükke. McGuinnesi sõnul oli Wardi väited väljamõeldised. Iiri erakonna Sinn Féin nõuniku Gearóid Ó hEára sõnul oli McGuinness tol ajal Iiri natsionalistliku noorteorganisatsiooni Na Fianna Éireann juht.

Kohus leidis, et arvatavasti McGuinnes oli Verise Pühapäeva ajal seotud omakaitseüksusliku tegevusega ja ta võis omada Thompsoni püstolkuulipildujat, ent ei leitud kinnitust, et ta oli sõduritele andnud tulistamisõiguse.

1972. aastal osales McGuinness iiri poliitiku Gerry Adamsi ja Põhja-Iirimaa tolleaegse kõrgeima ministri Willie Whitelaw' läbirääkimistel. 1973. aastal vahistas Iirimaa Vabariigi eri-kriminaalkohus ta 110 kg ja ligi 5000 laskemoona sisaldanud auto lähedal. McGuinness ei tunnustanud kohtu võimu ning saadeti kuueks kuus vangi. Kohtus väitis ta, et on Iiri sõdijate liige ning väga uhke selle üle. Pärast vanglast vabanemist sattus ta varsti uuesti IRA liikmelisuse tõttu vangi.

Pärast vanglast vabanemist näitas ta poolehoidu Sinn Féin suunas. 1981. aasta näljastreikide ajal ja 1990ndate alguses oli ta vaheisikute kaudu suhtluses Briti julgeolekuteenistusega. 1982. aastal valiti ta Derry linna esindades Stormontis Põhja-Iirimaa Assamblee liikmeks, ent ta keeldus sellele ametikohale astumisest. 1982. aasta 9. detsembril keelas Suurbritannia tolleaegne siseminister William Whitelaw McGuinnessil Suurbritanniasse sisenemise Terrorirünnaku ennetamise seaduse alusel.

1993. augustil süüdistas telekanalis Central TV saate "The Cook Report" juht McGuinnessi IRA seotuses ning informaatori Frank Hegarty ülekuulamisel osalemises ning tema Derrysse naasmise plaanimises. McGuinness eitas enda osalust ning mõistis saate hukka lausetega: ,,Ma pole kunagi olnud IRA-s. Ma ei oma IRA üle mingit mõjuvõimu."

2005. aastal väitis tolleaegne Iiri Tánaiste Michael McDowell, et McGuinness oli seitsmeliikmelise IRA sõjanõukogu liige. Mcguinness eitas seda öelduga, et ta pole enam IRA liige. 2008. aasta aprillis avaldas ajakirjanik Peter Taylor McGuinnessi ja IRA seotuse tagamaid oma dokumentaalfilmis "Age of Terror". Taylor väitis, et McGuinness oli IRA Põhja-Komandi juht ning ta oli väga teadlik IRA 1987. aastal korraldatud Enniskilleni pommiplahvatusest.

Töö muuda

Iiri Vabariikliku Armee liidrina oli konstitutsionaalse parlamendi Mid Ulsteri liige (1997-2013)
Põhja-Iirimaa Assamblee haridusminister (1999-2002)
Põhja-Iirimaa esimese ministri asetäitja (2007. aasta mai – 2017. aasta jaanuar)