Margrethe II (Margrethe Alexandrine Þórhildur Ingrid; sündinud 16. aprillil 1940) on Taani kuningliku perekonna liige, kes oli kuninganna alates 1972. aastast kuni 2024. aastani.

Margrethe II
Margrethe II
Taani kuninganna
Ametiaeg
14. jaanuar 1972 – 14. jaanuar 2024
Eelnev Frederik IX
Järgnev Frederik X
Isikuandmed
Sünninimi Margrethe Alexandrine Þórhildur Ingrid
Sündinud 16. aprill 1940 (83-aastane)
Kopenhaagen, Taani
Abikaasa Henrik
Autogramm

Ta on Taani kuninga Frederik IX ja Rootsi printsess Ingridi tütar ning kuulub Glücksburgi dünastiasse. Tema abikaasa oli Taani prints Henrik (1934–2018).

Kuninganna Margrethe II võõrustas 42 ametlikku riigivisiiti ja võttis ise ette 55 ametlikku riigivisiiti. Ta külastas 27.–28. juulil 1992 toimunud riigivisiidil ning 2001 ja 2019 toimunud eravisiidil ka Eestit.

Kuningannal oli Euroopa kõige moodsama ja progressiivsema monarhi kuulsus, kes on nõus andma ka intervjuusid.[viide?]

Kuninganna Margrethe teatas 2023. aasta viimasel päeval, et loovutab 14. jaanuaril 2024, oma troonile saamise 52. aastapäeval, trooni oma pojale, kroonprints Frederikile. Tavaliselt on Taani monarhid jäänud troonile kuni surmani (ainsaks erandiks oli Erik III 1146. aastal) ja ka Margrethe ütles varem intervjuudes, et kavatseb jääda kuningannaks kogu eluks, kuid 31. detsembril 2023 teatas ta uusaastatervituses, et olles vanaks jäänud, ei näinud ta end tervisehädade tõttu suutelisena jätkama oma ametivolitusi, eriti peale ulatuslikku seljaoperatsiooni veebruaris 2023.[1]

Sünd muuda

Printsess Margrethe sündis 16. aprillil 1940 Amalienborgi lossis Kopenhaagenis kroonprints Frederiki ja kroonprintsess Ingridi esimese tütrena. Kuna tema vanaisa, kuningas Christian X oli sellel ajal ka Islandi kuningas, sai printsess viisakusavaldusena Islandi nime Þórhildur.

Printsessi ristivanemad olid Taani kuningas Christian X, Taani prints Knud, Taani prints Axel, Rootsi kuningas Gustav V, Rootsi kroonprints Gustav Adolf, prints Gustav Adolf, Connaughti krahv Arthur, Taani kuninganna Alexandrine, Taani printsess Thyra, Rootsi kroonprintsess Louise, Taani printsess Helena Viktoria, leedi Patricia Ramsay, Preisimaa kroonprintsess Cecile ja Bourbon-Parma printsess Margrethe.

Tulevane kuninganna muuda

Ehkki Margrethe oli tulevase kuninga vanim järeltulija, ei sündinud ta troonipärijaks, kuna troonipärimisseadus ei lubanud naistel troonile tõusta. Kuna printsessil oli kaks õde, eeldati, et trooni pärib tema onu, Taani prints Knud.

Kuid prints Frederiki ja tema perekonna populaarsus rahva hulgas alustas 1947. aastal põhiseaduse uuendamise protsessi, kui oli selge, et kuninganna Ingrid ei ole enam võimeline lapsi saama. Põhiseaduse parandusega tegeles kaks parlamendi koosseisu ning viimaks viidi 27. märtsil 1953 läbi referendum. Uus seadus lubas ka naistel trooni pärida, kuid seda ainult juhul, kui meessoost järeltulija monarhil puudub.

1. aprillil 1955 kinnitati Margrethe ametlikult troonipärijaks. Oma 18. sünnipäeval, 16. aprillil 1958 anti printsessile koht riiginõukogus ning kuninga puudumisel asendas Margrethe teda istungitel eesistuja kohal.

1960–1961 õppis Margrethe Cambridge'i ülikoolis eelajaloolist arheoloogiat, 1961–1962 Aarhusi ülikoolis, 1963 Sorbonne'i ülikoolis ja 1965 Londoni majanduskoolis politoloogiat.

Perekond muuda

10. juunil 1967 abiellus printsess Margrethe Prantsuse diplomaadi Henri de Laborde de Monpezat'ga (1934–2018). Laborde de Monzepat sai tiitli Tema Kuninglik Kõrgus Taani prints Henrik ning tema eesnimi Henri muudeti taanipäraselt Henrikuks.

Kuninglikul paaril sündis kaks poega, Frederik (1968) ja Joachim (1969). Frederikul on omakorda neli ja Joachimil kaks last.

Taani kuninganna muuda

 
Margrethe II visiidil Tallinnas 15. juunil 2019
 
USA president George W. Bush ja Laura Bush vastuvõtul Margethe II ja prints Henriku juures 2005. aastal

Frederik IX suri 1972. aastal ning Margrethest sai uue troonipärimisseaduse järgi esimene Taani kuninganna.

Taani kuningriik on konstitutsiooniline monarhia, mis tähendab, et monarh ei saa iseseisvalt otsuseid ellu viia. Ehkki ta allkirjastab kõik seaduslikud aktid, mis selle läbi seaduseks muutuvad, ei jõustu seadused enne, kui neile on alla kirjutanud ka minister.

Riigipeana osaleb kuninganna ka valitsuse moodustamises. Pärast konsulteerimist poliitiliste erakondade esindajatega, palutakse selle erakonna liidril, kes on valimistel saanud enim kohti parlamendis, moodustada uus valitsus. Kui see on tehtud, nimetab kuninganna formaalselt uue valitsuse ametisse.

Kuninganna on ka valitsuse tegelik juht ning seetõttu ka riiginõukogu eesistuja. Peaminister ja välisminister teavitavad kuningannat pidevalt viimastest poliitilistest sündmustest ning annavad talle nõu, kuidas toimida. Tema Majesteet korraldab ametlikke vastuvõtte teistele riigipeadele ning käib ka ise välisvisiitidel. Kuninganna võtab vastu iga välisriigi esindaja, kes töötab Taanis, ning võtab tööle ja vabastab ametist riigiametnikke.

Margrethe II peamised ülesanded on esindada Taanit välismaal ja olla kodumaal riigi ühtsuse hoidja. Ta avab näitusi, võtab osa pidustustest, sisseõnnistamistest, jne. Kuna kuningannat ei valita ametisse, ei tohi ta ametlikult omada poliitilisi veendumusi ning ei toeta avalikult ühtegi erakonda.

Tunnustus muuda

Huvid muuda

Kuninganna on tunnustatud kunstnik ning ta on aastate jooksul oma töid näitustel eksponeerinud. On öeldud, et kui ta poleks kuninganna, võiks ta olla edukas kunstnik. J. R. R. Tolkieni "Sõrmuste isanda" taanikeelses väljaandes, mis ilmus 1977 ja 2002. aastal kordustrükis, kasutati kuninganna tehtud illustratsioone Ingahild Grathmeri varjunime all. Ta on ka tõlkija ning arvatakse, et ta osales "Sõrmuste isanda" tõlkimisel.

Margrethe II emakeel on taani keel ning võõrkeeltest valdab ta vabalt prantsuse, inglise, rootsi ja saksa keelt.

Sugupuu muuda

Margrethe II esivanemad
Taani kuninganna
Margrethe II
(sündinud 1940)
Taani kuningas
Frederik IX
(1899–1972)
Taani ja Islandi kuningas
Christian X
(1870–1947)
Taani kuningas Frederik VIII
(1843–1912)
Rootsi printsess Louise
(1851–1926)
Mecklenburg-Schwerini printsess
Alexandrine
(1879–1952)
Mecklenburg-Schwerini suurhertsog Friedrich Franz III
(1851–1897)
Venemaa suurvürstinna Anastassija Mihhailovna
(1860–1922)
Rootsi printsess
Ingrid
(1910–2000)
Rootsi kuningas
Gustav VI Adolf
(1882–1973)
Rootsi kuningas Gustaf V
(1858–1950)
Badeni printsess Victoria
(1862–1930)
Suurbritannia ja Iirimaa printsess
Margaret
(1882–1920)
Connaughti ja Strathearni hertsog Arthur
(1850–1942)
Preisimaa printsess Luise Margareta
(1860–1917)

Välislingid muuda

Eelnev
Frederik IX
Taani kuninganna
1972–2024
Järgnev
Frederik X
  1. "Read HM The Queen's New Year Address 2023". www.kongehuset.dk. Vaadatud 18. jaanuaril 2024.