Marc-André Fleury
Marc-André Fleury (sündinud 28. novembril 1984 Sorel-Tracys, Québecis) on Kanada jäähokimängija, kes mängib väravavahina NHL-i klubis Minnesota Wild.
 | ||
| Medalikohad | ||
|---|---|---|
| Taliolümpiamängud | ||
| Kuld | 2010 | jäähoki |
2003. aastal valis Pittsburgh Penguins ta NHL-i draft 'is esimese valikuna. NHL-is debüteeris ta hooajal 2003–04. Järgmisel hooajal toimunud NHL-i tööseisaku tõttu mängis ta American Hockey League'i klubis Wilkes-Barre/Scranton Penguins. Hooajal 2005–06 kindlustas Fleury koha Penguinsi põhiväravavahina.
Fleury mängis Penguinsis aastatel 2003–2017 kokku kolmteist hooaega. Aastatel 2009, 2016 ja 2017 võitis ta Penguinsiga Stanley karika. Hooajal 2014–15 sai ta kirja kokku kümme nullimängu, mis on tema karjääri parim tulemus.
2017. aasta juunis liitus Fleury NHL-is debüteeriva klubiga Vegas Golden Knights. Kui Fleury viimane hooaeg Penguinsis oli olnud talle enam kui kümne aasta halvim (keskmiselt 3,02 väravat mängus), siis osutus esimene hooaeg Golden Knightsis tema senise karjääri parimaks (keskmiselt 2,24 väravat mängus). Ta jõudis samal hooajal Golden Knightsiga lisaks Stanley karika finaali.
Hooajal 2019–20 jõudis Fleury neljateistkümnendat korda järjest NHL-i väljalangemismängudele, tõustes sellega Tony Esposito kõrvale liiga rekordit jagama.[1]
Hooaeg oli 2020–21 oli tema senise karjääri parim (keskmiselt 1,98 sisse lastud väravat mängus, tõrjeprotsent 92,8%). Hooajal 2020–21 pälvis Fleury nii William M. Jennings Trophy (auhind väravavahile, kes on vähemalt 25 mänguga lasknud oma meeskonnale visata kõige vähem väravaid; jagas auhinda meeskonnakaaslase Robin Lehneriga) kui ka Vezina Trophy (auhind hooaja parimale väravavahile). Lisaks valiti Fleury sel hooajal Second All-Star Team 'i. Hooajal 2020–21 sai Fleury NHL-i ajaloo esimeseks väravavahiks, kes on mänginud väljalangemismängudes 15 hooajal järjest.[2] Kuigi hooaja 2020–21 väljalangemismängudes lasi ta väravasse keskmiselt 2,04 väravat mängus (tema parim näit alates hooajast 2007–08), langes Golden Knights Stanley karikavõistlustel välja poolfinaalmängudes.
2021. aasta juulis müüdi tema mängijaõigused Chicago Blackhawksile. Sellega sai Fleury pärast Dominik Hašekit esimeseks hiljutiseks Vezina Trophy võitjaks, kes on müüdud teisele klubile enne uue hooaja algust.[3] 17. novembril 2021 sai ta kirja võidu NHL-iga äsja liitunud Seattle Krakeni ja 8. jaanuaril 2022 oma endise koduklubi Golden Knightsi üle, saades sellega esimeseks väravavahiks NHL-is, kes on saavutanud võidu liiga kõigi 32 klubi üle.[4]
2022. aasta märtsis kaubeldi Fleury Blackhawksist Minnesota Wildi.[5]
Aastatel 2011, 2015, 2018, 2019 ja 2020 on Fleury valitud NHL-i tähtede mängule. Lisaks valiti ta 2010. aastate NHL-i sümboolsesse koosseisu.[6]
2003. aastal võitis ta Kanada kuni 20-aastaste koondisega juunioride maailmameistrivõistlustel hõbemedali. Fleury valiti turniiri parimaks väravavahiks ja turniiri väärtuslikumaks mängijaks. 2010. aastal tuli ta Kanada jäähokikoondisega olümpiavõitjaks, kuid Fleury oli turniiril vaid varuväravavahiks.
Viited muuda
- ↑ "Marc-Andre Fleury ties NHL record with 14th consecutive postseason appearance". knightsonice.com. 6.8.2020. Vaadatud 15.9.2020
- ↑ "Fleury becomes 1st NHL goalie ever to play in 15 straight postseason". thescore.com. Vaadatud 19.10.2021
- ↑ "Fleury traded to Blackhawks, will 'evaluate his hockey future'". tsn.ca. 27.7.2021. Vaadatud 19.10.2021
- ↑ "Marc-Andre Fleury stops 31 shots in return to Vegas; Blackhawks beat Golden Knights 2-1". eu.usatoday.com. Vaadatud 13.1.2022
- ↑ "NHL trade grades: Wild find an upgrade in goal with Marc-Andre Fleury trade". The Athletic. 21.3.2022. Vaadatud 4.4.2022
- ↑ "Crosby, Kane, Ovechkin highlight NHL's All-Decade Team". NBC Sports. Vaadatud 15.9.2020
Välislingid muuda
Marc-André Fleury – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis