Manilla

See artikkel räägib kanepbanaanist saadavast kiudainest; Filipiinide pealinna kohta vaata artiklit Manila.

Manilla ehk manillakanep ehk abaka ehk manilla kanep (varem ka maniila ehk Maniila kanep) on kerge, tugev ja vastupidav kiudaine, mida saadakse kanepbanaani ebavartest ja leherootsude äärtest. Ta on üks tähtsamatest lehekiududest.

Kiu saamine muuda

Seda kiudu, mille pikkus on 0,7–3,6 m, saadakse alates taime kolmandast eluaastast ebavarrest ja leherootsudest (väliskihist). Kiud eemaldatakse mehaaniliselt lehtede välispinnalt 1–3 m pikkuses.

Nimetus muuda

Manilla on saanud nimetuse oma peamise väljaveosadama, Filipiinide pealinna Manila järgi. Kuigi ka kanepist valmistatakse kiudu, ei ole manillal kanepikiuga mingit pistmist.

Omadused ja kasutusalad muuda

Kiu pikkus on 3–12 mm (keskmiselt 6 mm) ja paksus 0,016–0,032 mm (keskmiselt 0,024 mm). Otstest lähevad nad väga aeglaselt teravamaks. Keskkanal on lai.

Manilla on väga läikiv.

Manilla on väga painduv ja soolasele veele vastupidav ning kõige tugevam ja vastupidavam looduslik kiud, mistõttu temast valmistatakse laevanduses kasutatavaid köisi (manillaköisi), mis ei vaja tõrvamist. See on manilla peamine kasutusala. Manillaköied võistlevad tänini sünteetilisest materjalist köitega.

Jämedamatest manillakiududest valmistatakse ka sidumisnööri ja matte, samuti muid köisi peale laevaköite.

Filipiinidel valmistatakse peenemast manillast ka jämedat riiet ja kübaraid, kuigi viimasel ajal vähem.

Manillast tehakse ka näiteks sigaretifiltreid, teekotte ja viineriümbriseid. Samuti saab manillast tugevat niiti ja võrke.

Manillat kasutatakse ulatuslikult vastupidava paberi (manillapaberi) tootmiseks, näiteks paberraha ja varem ka ümbrike jaoks, samuti tugevat pakkimispaberit. Manillapaberit tehakse peamiselt vanadest manillaköitest.

Sordid muuda

Manillal on mitut sorti. Jämedamast peenemani on nende nimed:

Ajalugu muuda

Manillat on valmistatud alates 16. sajandist.

Manillat on toodetud kõikjal Filipiinidel.