Vikipeedia

Mall:Koeratõug


Mall võimaldab Rahvusvahelise Künoloogilise Föderatsiooni (FCI) poolt tunnustatud koeratõugude ühtlustatud esitlemist.

Malli dokumentatsioon
Selle malli dokumentatsioon on liidetud lehelt Mall:Koeratõug/doc (redigeeri | ajalugu).

Kasutamine muuda

Malli kasutamiseks kopeerige alltoodud kood ja lisage väärtused peale võrdusmärki. 

{{Koeratoug
|eesti_nimi	 = 
|kujutis_nimi	 = 
|pildiallkiri	 = 
|ryhm		 = 
|alaryhm	 = 
|alaalaryhm	 = 
|standard_nr	 = 
|standard_kuup	 = 
|url_standard_en = 
|url_standard_et = 
|asukohamaa	 = 
|eestkostja	 = 
|orig_nimi	 = 
|hyydnimed	 =
|aliased	 =
|erisus		 = 
|tyyp		 = 
|tookatsed	 = 
|kasutus	 = 
|korgus		 = 
|pikkuseindeks	 = 
|kaal		 = 
|kattekarv	 = 
|karvkate	 = 
|pesakond	 = 
|eluiga		 = 
|markused	 = 
|commons	 = 
}}

Malli kasutamise näiteid muuda

FCI poolt tunnustatud tõug muuda

Saksa lambakoer
Hr X
FCI standard nr 166
Rühm 1: lamba- ja karjakoerad (v.a šveitsi alpi karjakoerad)
Alarühm 1: lambakoerad
Alajaotis a, b: pika- ja lühikarvalised
Standard nr 166   23.12.2010 (en et)
Päritolumaa  Saksamaa
Kohalik nimi Deutscher Shäferhund
Hüüdnimed kutsa
Alias(ed) lambakoer
Töökatsed nii vees kui maismaal
Kasutus valve-, karja- ja teenistuskoer
Tunnused
Turja kõrgus 60–65 cm (isane)
55–60 cm (emane)
Pikkuse indeks 110–112
Kaal 30–40 kg (isane)
22–32 kg (emane)
Kattekarv tihe, karmivõitu, hästi arenenud aluskarvaga
Karvkate mitmesuguse varjundiga hall, pruunikaspunane, kõrb­piir­de­ga, must või mustjas­pruun
Pesakond 4–9 kutsikat
Eluiga 9–13 aastat
Märkused Murululla rahvuskoer
Meediafailid Wikimedia Commonsis
Koer (Canis lupus familiaris) 
{{Koeratoug
|eesti_nimi = Saksa lambakoer
|kujutis_nimi = Berger allemand en montagne 2.jpg
|pildiallkiri = Hr X
|ryhm = 1
|alaryhm = 1
|alaalaryhm = 4
|standard_nr = 166
|standard_kuup = 23.12.2010
|url_standard_en = http://fci.be/en/nomenclature/GERMAN-SHEPHERD-DOG-166.html
|url_standard_et = http://kennelliit.ee/wp-content/uploads/2017/03/166_saksa_lambakoer.pdf
|asukohamaa = {{PisiLipp|Saksamaa}}
|orig_nimi = Deutscher Shäferhund
|hyydnimed = kutsa
|aliased = lambakoer
|erisus = 
|tyyp = 
|tookatsed = ja2
|kasutus = valvakarjateeni
|korgus = 60–65 cm (isane)<br />55–60 cm (emane)
|pikkuseindeks = 110–112
|kaal = 30–40 kg (isane)<br />22–32 kg (emane)
|kattekarv = tihe, karmivõitu, hästi arenenud aluskarvaga
|karvkate = mitmesuguse varjundiga hall, pruunikaspunane, kõrbpiirdega, must või mustjaspruun
|pesakond = 4–9 kutsikat
|eluiga = 9–13 aastat
|markused = Murululla rahvuskoer
|commons=German Shepherd Dog
}}


FCI poolt tunnustamata tõug muuda

Eesti hagijas
Rühm 6: hagijad, verejäljekoerad ja sugulastõud
Alarühm 1: hagijad
Alajaotis 2: keskmisekasvulised
Päritolumaa  Eesti
Kohalik nimi koer
Hüüdnimed kutsa
Alias(ed) peni
Erisus EKL tunnustus
Tüüp hagijas
Töökatsed jah
Kasutus jahikoer
Tunnused
Turja kõrgus 45–52 cm (isane)
42–49 cm (emane)
Pikkuse indeks 108–110 (isane)
110–112 cm (emane)
Kaal 30–40 kg (isane)
22–32 kg (emane)
Kattekarv lühike, ühtlane, jäik ja läikiv
Karvkate kõrbpiirdega mustalaigulised hagijad
Märkused FCI poolt tunnustamata; ülal­esita­tud rühmitus on soovitav.
Tõu kirjeldus EKL lehel
Koer (Canis lupus familiaris) 
{{Koeratoug
|eesti_nimi = Eesti hagijas
|kujutis_nimi = Estonian Hound 2.JPG
|pildiallkiri = 
|ryhm = 6
|alaryhm = 1
|alaalaryhm = 2
|standard_nr = 
|standard_kuup = 
|url_standard_en = 
|url_standard_et = 
|hyydnimed = kutsa
|aliased = peni
|erisus = [[Eesti Kennelliit|EKL]] tunnustus
|tyyp = hagijas
|tookatsed = ja
|kasutus = jahi
|asukohamaa = {{PisiLipp|Eesti}}
|orig_nimi = koer
|korgus = 45–52 cm (isane)<br />42–49 cm (emane)
|pikkuseindeks = 108–110 (isane)<br />110–112 cm (emane)
|kaal = 30–40 kg (isane)<br />22–32 kg (emane)
|kattekarv = lühike, ühtlane, jäik ja läikiv
|karvkate = kõrbpiidega mustalaigulised hagijad
|pesakond = 
|eluiga = 
|markused = [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon|FCI]] poolt tunnustamata; ülal­esita­tud rühmitus on soovitav.<br />[http://kennelliit.ee/eesti-hagijas/ Tõu kirjeldus] [[Eesti Kennelliit|EKL]] lehel
}}


Legend muuda

Malli alguses, esireal, võib kasutada mõlemat kuju:
{{Koeratoug
või
{{Koeratõug

eesti_nimi =
Tõu nimetus (kui artikli pealkiri on sama, võib jätta tühjaks, ja tekst sisestatakse automaatselt)

kujutis_nimi =
Pilt, kujul "pilt.jpg"

pildiallkiri =
Pildi allkiri

ryhm =
FCI rühma number, ainult number, nt kujul "1" (vt tabelit lehe jaluses)

alaryhm =
FCI alarühma number, vajadusel, ainult number, nt kujul "1" (vt tabelit lehe jaluses)

alaalaryhm =
Alajaotise number, vajadusel, ainult number, nt kujul "1" (vt tabelit lehe jaluses)

standard_nr =
FCI standardi number, ainult number, nt "1"

standard_kuup =

Standardi kehtestamise kuupäev, kui on olemas, kujul "pp.kk.aaaa"

url_standard_en =
Kui on olemas, otselink FCI ingliskeelsele standardile (URL; tavaliselt on html-ga lõppeva aadressiga lehel (nt sks lambakoer) lingid pdf-vormingus standardi(te)le, ühes või enamas keeles); lingid on leitavad Eesti Kennelliidu lehelt

url_standard_et =
Kui on olemas, otselink EKL eestikeelsele standardile (URL); lingid on leitavad Eesti Kennelliidu lehelt

asukohamaa =
Tõu asukohamaa, asukohariik, piirkond
Kui tegemist on suurema piirkonnaga, siis tabelisse väiksem piirkond ja artikli algusesse suurem piirkond, koos väiksema piirkonnaga
Nt, artiklis: "...Venemaal Siberis... aretatud", tabelis: Ida-Siber
     artiklis: "... Suurbritannias Šotimaal... aretatud", tabelis:  Šotimaa

eestkostja(d) =
Eestkostja(d), tõu püsimajäämise eest vastutaja(d); näiteks, Tiibeti lhasa apso püsimajäämise eest on vastutav Suurbritannia, Bosnia karmikarvalise hagija patrooniks on FCI

orig_nimi =
Tõu nimi algkeeles, võimaluse korral FCI poolt tunnustatud kujul (esitatud tavaliselt suurtähtedega kirjutatud tõunime all sulgudes)

erisus =
Võimalik lahknevus FCI poolt tunnustatust

tyyp =
FCI poolt kasutatavast standardist tulenev tõu pühitüüp

tookatsed =
Väärtus on toodud ära FCI/EKL poolt avaldatud tõukirjelduses; erineva väärtuse sisestamisel jääb lahter tühjaks (täitmatatajätmisel tabeli rida ei kuvata),
võimalikud väärtused:

ja = "jah",
ja2 = "nii vees kui maismaal"
ja3 = "ajukatse ja verejäljekatse"
litsents = "katseteta, rajajooksu litsents"
ei = "ei",
vaba = "vabatahtlik"
ronoso = vaid Põhjamaades (Rootsi, Norra, Soome)

kasutus =
Väärtus on toodud ära FCI/EKL poolt avaldatud tõukirjelduses; erineva väärtuse sisestamisel jääb lahter tühjaks (täitmatatajätmisel tabeli rida ei kuvata),
võimalikud väärtused (poolpaksus kirjas):

  • hagijas = hagijas
  • hurdad = hurdad
  • jahi = jahikoer
  • jahipealall =jahikoer maa peal ja all
  • jahiseltsi = jahi- ja seltsikoer
  • jahivoidu = jahihurt, võidu- ja maastiku­jooksu koer
  • kaabusselts = kääbusterjer / seltsikoer
  • jooksejahiseltsi = jooksuvõistlustel, jahil, seltsikoerana
  • kaitsevalve = kaitse- ja valvekoer
  • kaitsevalvehoia = kaitse-, valve- ja hoiatuskoer
  • kari = karjakoer
  • karjakaitse = karjakaitsekoer mäestikus karjatamisel
  • karjaratsa = karjana ratsajahil
  • karjatalu = karjatalu ja rantšo lambakoer
  • karjavalvekaitse = karja-, valve- ja kaitsekoer
  • kelgu = kelgukoer
  • kelgujahi = kelgukoer, jahikoer
  • kelguvee = rasket koormat vedav kelgukoer, veekoer
  • koduselts = kodu- ja seltsikoer
  • lamba = lambakoer
  • lambavalve0 = lambakoer, valvekoer
  • lambaseltsi = lamba- ja seltsikoer
  • lambavalve = lambakoer ja valvekoer
  • lindlendu = linde lendu ajav koer
  • linnu = linnukoer
  • linnuseltsi = linde lendu ajav koer, seltsikoer
  • omakari = koeraomaniku karja ja vara valve ja kaitse
  • peibutus = peibutuskoer
  • scenthound = scenthound
  • saakkoju = jahisaagi kättetooja
  • seisu = seisukoerad
  • seltsi = seltsikoer
  • seltsikaabus = seltsi- ja kääbuskoer
  • seltsikaitseteeni = seltsi-, kaitse- ja teenistuskoer
  • seltsilamba = seltsi- ja lambakoer
  • seltsimaja = seltsi- ja majakoer
  • seltsipere = seltsi- ja perekoer
  • sighthound = sighthound
  • suurjahi = jahikoer suurulukite küttimiseks
  • talukarja = talu- ja karjakoer
  • taluseltsi = talu- ja seltsikoer
  • teeniseltsi = teenistus- ja seltsikoer
  • teenus = teenistuskoer
  • terjer = terjer
  • universaal = mitmekülgne
  • vaikevalve = väike valve- ja seltsikoer
  • valvakarjateeni = valve-, karja- ja teenistuskoer
  • valve = valvekoer
  • valveseltsi = valve- ja seltsikoer
  • voidujooksu = võidujooksukoer

korgus =
Vahemaa turja kõrgeimast kohast mõõtetasapinnani
Näiteks kujul "60–65 cm (isane)<br />55–60 cm (emane)", "kuni 55 cm" vms

pikkuseindeks =
Pikkuse indeks = kere põikpikkus/turja kõrgus × 100, kui on teada, sisestage number, nt "100"

kaal =
FCI standardiga lubatud kehakaal
Näiteks kujul "60–65 kg (isane)<br />55–60 kg (emane)", "kuni 55 kg" vms

kattekarv =
FCI standardiga lubatud karvkatte kirjeldus

karvkate =
FCI standardiga lubatud karvkatte värvuse kirjeldus

pesakond =
Korraga sündivate kutsikate arv, nt kujul "10–11 kutsikat", "kuni 15 kutsikat" vms

eluiga =
Eluea vahemik, nt kujul "10–11 aastat", "kuni 15 aastat" vms

markused =
Näiteks, X riigi rahvuskoer vms

commons =
Wikimedia Commonsi kategooria

Numeratsioon muuda

FCI liigitusest lähtuvalt on mallis kasutusel järgmine numeratsioon (seisuga 29. märts 2018, kell 22:56 (EEST)):

Tõunumbrite struktuur mallis

|ryhm =
| 1 = 1: lamba- ja karjakoerad (v.a šveitsi alpi karjakoerad)
| 2 = 2: pinšerid ja šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad
| 3 = 3: terjerid
| 4 = 4: taksid
| 5 = 5: spitsilaadsed ja algupärased tõud
| 6 = 6: hagijad, verejäljekoerad ja sugulastõud
| 7 = 7: seisukoerad
| 8 = 8: retriiverid, linde lendu ajavad koerad ja veekoerad
| 9 = 9: seltsi- ja kääbuskoerad
| 10 = 10: hurdad

|alaryhm =
| 1-1 = 1: lambakoerad
| 1-2 = 2: karjakoerad (v.a šveitsi alpi karjakoerad)
| 2-1 = 1: pinšerid ja šnautserid
| 2-2 = 2: molossid
| 2-3 = 3: šveitsi alpi karjakoerad
| 3-1 = 1: kõrgejalgsed terjerid
| 3-2 = 2: madalajalgsed terjerid
| 3-3 = 3: bull-tüüpi terjerid
| 3-4 = 4: kääbusterjerid
| 4-1 = a, b, c: taks, kääbustaks, küüliku­taks (lühikarvalised, karmi­karvalised ja pikakarvalised)
| 5-1 = 1: põhjamaised kelgukoerad
| 5-2 = 2: põhjamaised jahikoerad
| 5-3 = 3: põhjamaised valve-ja karjakoerad
| 5-4 = 4: euroopa spitsid
| 5-5 = 5: aasia spitsid ja sugulastõud
| 5-6 = 6: algupärased tõud
| 5-7 = 7: algupärased jahikoerad
| 5-8 = 8: algupärased hariselgsed jahikoerad
| 6-1 = 1: hagijad
| 6-2 = 2: verejäljekoerad
| 6-3 = 3: sugulastõud
| 7-1 = 1: kontinentaalsed seisukoerad
| 7-2 = 2: briti ja iiri seisukoerad
| 8-1 = 1: retriiverid
| 8-2 = 2: linde lendu ajavad koerad
| 8-3 = 3: veekoerad
| 9-1 = 1: bichonid ja sugulastõud
| 9-2 = 2: puudlid
| 9-3 = 3: belgia kääbustõud
| 9-4 = 4: karvutud koerad
| 9-5 = 5: tiibeti tõud
| 9-6 = 6: chihuahua
| 9-7 = 7: inglise kääbus­spanjelid
| 9-8 = 8: jaapani chin ja pekingi koer
| 9-9 = 9: kontinentaalsed kääbus­spanjelid ja vene toy
| 9-10 = 10: kromfohrlandi koer
| 9-11 = 11: kääbusmolossid
| 10-1 = 1: pikakarvalised või narmastega
| 10-2 = 2: karmikarvalised
| 10-3 = 3: lühikarvalised

|alaalaryhm =
| 1-1-1 = a: pikakarvalised
| 1-1-2 = b: lühikarvalised
| 1-1-3 = c: karmikarvalised
| 1-1-4 = a, b: pika- ja lühikarvalised
| 1-1-5 = a, b, c, d: pika-, lühi- ja karmikarvalised
| 2-1-1 = 1: pinšeri tüüpi
| 2-1-2 = 2: šnautseri tüüpi
| 2-1-3 = 3: smoushond
| 2-1-4 = 4: “must terjer”
| 2-1-5 = 5: a) üleni must, musta aluskarvaga b) pipar soolaga
| 2-2-1 = 1: mastifi tüüpi
| 2-2-2 = 2: mäestikukoerad
| 5-4-1 = a: keeshond
| 5-4-2 = b: saksa suurspits
| 5-4-3 = c: saksa keskmine spits
| 5-4-4 = d: saksa väike spits
| 5-4-5 = e: pommeri/kääbusspits
| 6-1-1 = 1: suurekasvulised
| 6-1-2 = 2: keskmisekasvulised
| 6-1-3 = 3: väikesekasvulised
| 7-1-1 = 1: “hagija” tüüpi
| 7-1-2 = 2: “spanjeli” tüüpi
| 7-1-3 = 3: “grifooni” tüüpi
| 7-2-1 = 1: pointer
| 7-2-2 = 2: setter
| 9-1-1 = 1: bologna
| 9-1-2 = 2: Coton de Tuléar
| 9-1-3 = 3: lõvikoerake
| 9-3-1 = 1: brüsseli grifoon
| 9-3-2 = 2: belgia grifoon
| 9-3-3 = 3: petit brabançon

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mall:Koeratõug&oldid=5821099"