Maimonides

keskaegne juudi arst, filosoof, teoloog ja jurist

Moses Maimonides ehk rabi Moše ben Maimon (רבי משה בן מימון; tuntud ka akronüümi Rambam järgi; 1135 (või 1138) Córdoba, Almoraviidide riik (tänapäeva Hispaania) – 1204 Fostat, Aijubiidide sultanaat (tänapäeva Egiptus)) oli sefaradi juudi õpetlane, arst, astronoom, teoloog ja filosoof, keskaja üks tuntumaid Toora kommentaatoreid.

Blaisio Ugolino joonistus Maimonidesest, 1744

Maimonides sündis ajal, mida peetakse Hispaania juudi kultuuri kõrgajaks. 1148. aastal vallutas Córdoba aga Almohaadide riik ning juudid pidid kas vahetama usku või maalt lahkuma. Seejärel rändas Maimonides koos perega pikalt ringi Vahemere-äärsetes araabia riikides, sealhulgas Palestiina piirkonnas, kuni asus 1168. aasta paiku elama Egiptusesse.

Maimonides kirjutas ulatuslikke teoloogilisi ja juriidilisi kommentaare Toorale ning tema Talmudi-käsitlus pälvis rahvusvahelist tunnustust juba ta eluajal. Maimonidese juriidilistest sententsidest on tänapäeval üks tuntumaid maksiim: "On parem ja rahuldustpakkuvam mõista õigeks tuhat süüdlast kui lasta surra ainsalgi süütul." Samuti olid mõjukad tema meditsiinilised traktaadid, milles ta kirjeldas paljusid haigusi, nagu astmat, diabeeti, kollatõbe ja kopsupõletikku, propageeris tervislikku ja mõõdukat elustiili, lähtudes antiikaegse arsti Galenose kehavedelike teooriast. Astroloogia suhtes oli ta skeptiline.

Maimonidese tuntumad teosed on araabiakeelne mišnakommentaar ja 1180. aastal valminud heebreakeelne "Toora kordus" (selle esimene, filosoofilist laadi osa "Teadmise teejuht" ilmus Kalle Kasemaa tõlkes 2023. aastal ka eesti keeles) ning pärast 1190. aastat valminud, kahtlemata autori kaasaja juudi filosoofia tähtteos, araabiakeelne "Eksinute juht". Käesolev “Teadmise raamat” on Maimonidese “Toora korduse” esimene, filosoofilist laadi osa.

"Eksinute teejuhis" ("Dalālat al-ḥāʾirīn") ühendas Maimonides Aristotelese ja Toora õpetused. Teos tõlgiti hiljem heebrea ja ladina keelde. Ladina keelde tõlgituna mõjutas teos mitmeid kristlikke skolastikuid, nagu Albert Suurt, Aquino Thomast (kes talle korduvalt ka otsesõnu viitab) ja Duns Scotust, kes siiski ei võtnud omaks Maimonidese uusplatonistlikke ideid, nagu negatiivne ehk apofaatiline teoloogia. Ulatuslikult kirjutas ta ka teodiikest ehk kurjuse probleemist kõikvõimsa Jumala loodud ja suunatavas maailmas. Teiste seas avaldas Maimonidese looming suurt mõju ka mitu sajandit hilisemale filosoofile Baruch Spinozale. "Eksinute teejuht" oli mõeldud ravimiks ilmaliku filosoofiaga kokkupuutel tekkinud traumade vastu, kuid sai hoopis nende põhjustajaks. Nii näiteks on nn Maimonidese tüli taustaks Põhja-Hispaaniast pärit kirjaniku ja filosoofi Šem Tov ben Josef ibn Falaquera (u 1225–1295) "Vaidluskirja".

Kirjandus muuda

  • Luure, Andres. Juudi suurmees Maimonides. Rmt: Olevsoo, Gondo (toim). Kalender 2004 (lk 88−109). Tallinn: Olion 2004.

Välislingid muuda