Mai Raud-Pähn
Hinge Mai Raud-Pähn (sündinud 2. novembril 1920 Pärnus) on eesti kunstiajaloolane ja ühiskonnategelane Rootsis, ajakirja Rahvuslik Kontakt peatoimetaja (1987–2014).[1].
Haridus ja töö Eestis muuda
Ta on õppinud aastatel 1928–1934 Viljandi Eesti Haridusseltsi Tütarlaste Gümnaasiumi Algkoolis ja 1934–1937 Pärnu Linna Tütarlaste Keskkoolis. Ta on lõpetanud Tallinna Õpetajate Seminari ja saanud 1941. aastal algkooliõpetaja kutse. Eestis jõudis ta töötada kolm aastat algkooliõpetajana Nõmmel Kivimäe koolis.
Elu ja töö Rootsis muuda
Teise maailmasõja ajal põgenes ta 22. septembril 1944 laevaga Horst Wessel Saksamaale ja sealt 1947. aastal Taani kaudu Rootsi.[2]
Rootsi jõudnult töötas ta haiglaõena Uttrani tuberkuloosihaiglas. Stockholmis töötas ta Städerna kindlustusseltsis algul arhiivis, hiljem IBM-i algse süsteemiga infoosakonnas. Töö juures joonistas ta puhkehetkedel karikatuure ja tema tööd jäid paljudele silma. Ta hakkas saama pakkumisi kujundada kulisse, plakateid, õnnitluskaarte. 1950. aastast õppis ta kunstikooli õhtustel kursustel ilukirja. Aastatel 1956–1959 õppis Konstfackskolani joonistusõpetajate instituudis. Pärast kooli lõpetamist töötas ta kolm aastat joonistusõpetajana Ojamaal Visbys.
1962. aastal kolis Mai Raud-Pähn tagasi Stockholmi. Aastatel 1959–1964 õppis ta professor Sten Karlingi juures Stockholmi Ülikoolis kunstiajalugu, lisaks arheoloogiat, etnoloogiat ja etnograafiat.[3]
Teadustöö muuda
Karling soovitas Mai Raud-Pähnal hakata uurima hõbekäsitööd. 1972. aastal sai Mai Raud-Pähn litsentsiaadikraadi tööga "Hõbesepad Tallinnas 1474–1659". Oma uurimusest on ta avaldanud artikleid Eesti Teadusliku Seltsi aastaraamatus Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia[4] ja esinenud ettekannetega samal teemal[5]. Viimase ettekande Balti hõbedast pidas Mai Raud-Pähn oma 100. aasta juubelil.[6]
1980. aastal, pärast isa surma, asus Mai Raud-Pähn tööle Rootsi Eestlaste Liidu büroo sekretärina ning 1987. aastast büroojuhatajana, kus töötas kuni pensionile minekuni.[7]
Liikmesus muuda
- Rootsi Eestlaste Liidu esinduskogu liige. 2006. aastast Rootsi Eestlaste Liidu auliige. Lisaks oli Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu liige. Ta on Eesti Naisüliõpilaste Seltsi ja TRIINU liige.
- Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi auliige (23. aprill 2005)[8].
- Rootsis tegutseva Eesti Teadusliku Seltsi auliige ja endine sekretär.
Tunnustus muuda
- 2001 – Valgetähe medaliklassi teenetemärk
- 2006 – Rootsi Eestlaste Liidu kultuuriauhind[9]
- 2020 – Aino Järvesoo auhind, eesti kultuuri ja keele hoidja välismaal[10]
Isiklikku muuda
Tema abikaasa Ilja Pähn oli silmaarst, isa Märt Raud oli koolitegelane ja kirjanik. Ema Anna Raud (sünd Treumann) oli noorena kooliõpetaja, hiljem koduperenaine.
Viited muuda
- ↑ Pintsaar, Tiina (10. november 2010). "Mai Hinge Raud-Pähn 90-aastane". Eesti Päevaleht. Tallinn. Lk 8. ISSN 464340834 – cit. via DIGAR Eesti artiklid.
{{cite news}}: kontrolli parameetri|issn=väärtust (juhend) - ↑ Üllatuspidu Maile! Eesti Päevaleht (Rootsi), 4. november 2015.
- ↑ "Raud-Pähn, Mai". TLÜAR väliseesti isikud. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. juuli 2007.
- ↑ "ETSR Aastaraamatud Digaris".
- ↑ Evelin Tamm. "Salvestatud videoettekanne ESTR konverentsil Eesti Vabariik sada 13. veebruaril 2018 Stockholmi Eesti Majas".
- ↑ Sööt, Sirle (30.11.2020). "Mai Raud-Pähni 100 aasta juubeliõhtu toimus hübriidvormis". sverigeesterna.se.
- ↑ Laurits, Filip (13.03.2016). "Mai Raud-Pähn 95". sverigeesterna.se.
- ↑ Merli Sild. Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi tegevus 2005. aastal. Eesti Päevaleht, 26. jaanuar 2006, nr. 4, lk. 4.
- ↑ Aho Rebas. Rootsi Eestlaste Liidu kultuuriauhind 2006 Mai Raud-Pähnale. Eesti Päevaleht, 2. märts 2006, nr. 9, lk. 1.
- ↑ Höglun, Evelyn (09.12.2020). "Mai Raud-Pähn pälvis Aino Järvesoo nimelise auhinna". sverigeesterna.se.