Macau
Macau (hiina Aomen; tuntud kui ka Macao) on Hiina erihalduspiirkond, mis asub Lõuna-Hiina mere rannikul, 60 km Hongkongist edelas. Hõlmab Macau poolsaare ning Taipa ja Coloane saared.
| Macau erihalduspiirkond | |
|---|---|
|
| |
|
hiina 澳門特別行政區 Aomen Tebie Xingzhengqu
| |
|
portugali Região Administrativa Especial de Macau | |
|
| |
|
| |
| Pindala: 31,3 km² | |
| Elanikke: 552 503 (2011) | |
| Rahvastikutihedus: 17 652 in/km² | |
| Keskus: Aomen | |
.svg) Macau asendikaart |
Macau oli Portugali koloonia (faktooria), mis Hiinaga taasliitmisel 20. detsembril 1999 säilitas ülejäänud riigist erineva poliitilise ja majandusliku süsteemi ning ka oma raha (Macau pataaka).
Piirkond on hasartmängukeskus. Näiteks 2016. aastal andis see majandussektor 47% Macau SKPst ületades käibelt ligi seitse korda Las Vegase vastavat numbrit. Samal aastal külastas piirkonda 31 miljonit turisti.[1]
Nimi muuda
Macau erihalduspiirkonna ametlik nimi on:
- hiina keeles 澳门特别行政区 / 澳門特別行政區 (Àomén Tèbié Xíngzhèngqū, kantoni hääldus Ou3mun4*2 Dak6bit6 Hang4zing3 Keoi1), lühendatult 澳门特区 / 澳門特區, Àomén Tèqū
- portugali keeles Região Administrativa Especial de Macau, lühend RAEP
Macau ametlik nimi kantoni keeles Macau ametlik nimi hiina keeles Macau ametlik nimi portugali keeles
Eestikeelne lühendnimi on Macau [mak'au], mis lähtub portugali keelest (portugali hääldus [mɐˈkaw]). Varem soovitati lühendnimena kasutada hiina keelest lähtuvat lühendnime Aomen (hiina keeles 澳门 / 澳門, Àomén, lühend 澳, Ào). Inglise keeles on lühendnimed Macau ja Macao (viimane järgib varasemat portugali kirjapilti). Mitteametlikult kasutatakse kantoni keeles ka nime 馬交 (Maa5 Gaau1 [ma̬ː káːu]).
Enne portugallaste tulekut 16. sajandi keskel olid koha nimed Haojing (濠鏡 'austripeegel') ja Jinghai (鏡海 'peeglimeri').[2]
Arvatakse, et nimi Macau tuleb 1448 ehitatud meresõitjate ja kalurite jumalannale Mazule pühitsetud A-Má templi (媽閣廟, Māgé Miào, Maa1 Gok3 Miu6, kohalik nimi Maa5 Gok3 Miu6 või Maa5 Gok3 Miu5) nimest. Portugali meremehed olevat randunud just templi juures ning saanud küsimusele koha nime kohta vastuseks 媽閣 (Māgé, Maa1 Gok3). Portugallased nimetasid siis poolsaare Macau poolsaareks.
Hiinas kasutatav nimi 澳門 (Àomén, Ou3mun4*2 [ʔōu mǔːn]) tähendab 'laheväravad'. Väravate all mõeldakse Nantai (南台, Nántái) ja Beitai (北台, Běitái) mäge. Arvatavasti on Ao pärit varasemast nimest Heong San Ou.
Teised nimed on:
- 壕鏡澳 (Hou Keng Ou 'austripeegli laht')
- 香山澳 (Xiangshan Ao, Heong San Ou 'lõhnava mäe laht')
- 蓮島 (Liandao, Lin Tou 'soodasaar')
- 梳打埠 ('soodasadam')
Asend ja suurus muuda
Macau asetseb Zhu Jiangi delta lääneosas. Idasse ja lõunasse jääb Põhja-Hiina meri, põhjas piirneb riik Zhuhai Shi'ga Guangdongi provintsis. Macau on Hongkongist 60 km edelas ja 145 km kaugusel Guangzhoust.
Rannajoone pikkus on 41 km. Maismaapiir Guangdongi provintsiga (Zhuhai erimajanduspiirkond, Zhuhai Shi) on 310 m või 340 m[viide?] pikkune.[3] Peapiiripunkt on Portas do Cerco piiripunkt Macau poolsaare põhjatipus mõne meetri kaugusel Portas do Cercost; Mandri-Hiina poolel vastab sellele Gongbei piiripunkt Zhuhai Shi's.
Macau paikneb Macau poolsaarel ning Taipa ja Coloane saarel (need on ühenduses Cotai kaudu) ning väiksematel saartel. Macau poolsaar paikneb Zhu Jiangi estuaari (idas) ja Xi Jiangi (läänes) vahel.
Seisuga märts 2014 on Macau pindala 31,3 km².
Enne portugallaste tulekut oli Macau 2,78 km² suurune saar. Portugallased hakkasid maad juurde võitma, nii et tekkis Macau poolsaar. Poolsaare piirile püstitati värav Portas do Cerco. Maismaapindala kasv hakkas kiirenema 20. sajandi viimasel veerandil: 1972. aastal oli see 15 km², 1983. aastal 16,1 km² ja 1994. aastal 21,3 km². Maad võideti juurde eriti Taipal ja Coloanel. 2010. aastal oli maismaapindala 29,7 km². 2010. aastal teatati kavast võita viie järgmise aasta jooksul kuues etapis juurde 3,5 km² maad Välissadama Parvlaevaterminalist idas, Avenida Sun Yat Senist lõunas ja Taipa saarest põhjas.[4]
Macau ja selle osade pindala on muutunud järgmiselt:
| Aasta | Macau poolsaare pindala | Taipa pindala | Coloane pindala | Cotai pindala | Macau kogupindala |
|---|---|---|---|---|---|
| 1912 | 3,4＊ | 2,3 | 5,9 | – | 11,6 |
| 1936 | 5,2 | 2,6 | 6,0 | – | 13,8 |
| 1957 | 5,5 | 3.3 | 6.3 | – | 15,1 |
| 1986 | 5,8 | 3,7 | 7,1 | – | 16,6 |
| 1991 | 6,5 | 4,0 | 7,6 | – | 18,1 |
| 1996 | 7,7 | 5,8 | 7,6 | – | 21,3 |
| 1999 | 7,8 | 6,2 | 7,6 | – | 23,8 |
| 2000 | 8,5 | 6,2 | 7,6 | – | 25,4 |
| 2001 | 8,5 | 6,2 | 7,6 | 3,5 | 25,8 |
| 2002 | 8,5 | 6,2 | 7,6 | 4,5 | 26,8 |
| 2003 | 8,7 | 6,2 | 7,6 | 4,7 | 27,3 |
| 2004 | 8,8 | 6,4 | 7,6 | 4,7 | 27,5 |
| 2005 | 8,9 | 28,2 | |||
| 2006 | 28,6 |
Loodus muuda
Pinnamood muuda
Macau poolsaar koosneb peamiselt hiljuti jõemudast tekkinud tasasest maast. Algsel saarel on arvukalt järske mägesid.
Macau kõrgeim tipp on Alto de Coloane (170,6 m).[3]
Kõrge hoonestuse tõttu ei ole pinnamood hästi jälgitav.
Maakasutus muuda
Macaus on linnamaastik. Haritavat maad, karjamaad ega metsa ei ole.
Loodusvarad muuda
Meres on palju kala.
Ajalugu muuda
Pikemalt artiklis Macau ajalugu- Pikemalt artiklis Macau võimu üleminek
- Pikemalt artiklis Portugali Macau
Enne portugallaste saabumist muuda
Macau poolsaarelt on leitud tõendeid 4000–6000 aasta tagusest inimasustusest, Coloane'i saarelt 5000 aasta vanusest.[viide?]
Macau ajalugu ulatub tagasi Qini dünastia aega (221–206 eKr), mil Macau ala läks Guangdongi provintsi Nanhai ringkonna Panyu maakonna koosseisu.[2] Jini dünastia (265–420 pKr) ajal kuulus see Dongguani ringkonda ning järgnevate dünastiate ajal kord Nanhai, kord Dongquani ringkonda. Songi dünastia (960–1279 pKr) ajal aastal 1152 kuulus see uude Xiangshani maakonda.
Alates 5. sajandist kasutasid Kagu-Aasia ja Guangzhou vahet sõitvad laevad piirkonda sadamana peavarju, joogivee ja toidu saamiseks. Piirkonna esimesed teadaolevad elanikud olid Lõuna-Songi dünastia aegsed 50 000 põgenikku, kes otsisid 1277 kaitset mongolite sissetungi eest. Nad suutsid oma asulat kaitsta ja jäid sinna elama. Hiinlaste keskus Macaus oli pikka aega Mong Há Macau poolsaare põhjaosas; seal oli piirkonna vanim tempel, Guanyinile pühitsetud budistlik tempel.[viide?] Mingi dünastia (1368–1644 pKr) ajal tulid piirkonda elama kalurid mitmelt poolt Guangdongi ja Fujiani provintsist. Nad rajasid A-Má templi, kus palvetati meresõidu ohutuse pärast. Hoklod hakkasid esimesena huvi tundma Macau kui võimaliku lõunaprovintside kaubanduse keskuse vastu.
Portugali kolonialisatsioon muuda
- Pikemalt artiklis Orjus Portugalis
- Pikemalt artiklis Hiina-Portugali suhted
Macaust sai suurem asula alles pärast portugallaste saabumist 16. sajandil.[5]
Portugallaste suurte maadeavastuste ajal uurisid Portugali meresõitjad Aasia ja Aafrika rannikut. Aastal 1510 rajati tugipunktid Goas, 1511 vallutati Melaka sultanaat, mis oli Hiina liitlane ja maksis Hiinale andamit, ning tõrjuti sultan Mahmud Shah Malaka poolsaare lõunatippu, kust ta portugallasi ründas. Aastal 1513 jõudsid esimeste portugallastena Hiinasse Jorge Álvares ja tema kaaslased, kes Portugali Melakast renditud džonkiga maabusid Zhu Jiangi deltas Lintini saarel (Nei Lingdingi saarel) ning püstitasid saarele kivist tähise, mis kuulutas selle Portugali kuninga Manuel I valduseks. Aastal 1513 tegi ka India asekuningas Afonso de Albuquerque Rafael Perestrellole ülesandeks seilata Hiinasse, et luua kaubandussuhted. Rafael kauples 1513 ja 1516 hiina kaupmeestega Kantonis (Guangzhous), kuid kaugemale teda ei lastud. Aastal 1517 saatis Manuel I Guangzhousse diplomaatilise ja kaubandussaatkonna eesotsas Tomé Piresi ja Fernão Pires de Andradega. See saatkond tegutses keiser Zhengde surmani Nanjingis 1521. Pärast seda ei olnud keisri õukond välissuhetest enam huvitatud, samuti mõjutasid õukonda teated portugallaste halvast käitumisest mujal Hiinas ning kukutatud Melaka sultani abipalved portugallaste väljaajamiseks. Aastal 1520 otsustati saatkond vahistada ja pärast Mahmud Shahi uut sõnumit saatkond hukati. Melakalased kirjeldasid, kuidas portugallased olevat neid petnud, kasutades kaubandust ettekäändena riigi vallutamiseks. Aastatel 1521 ja 1522 jõudsid mõned Portugali laevad Tuen Muni kaubasaarele, kuid vaenulikuks muutunud Hiina võimud ajasid need ära. Malailaste Melaka sultanaat maksis Hiinale andamit ning oli Hiina liitlane.
Aastal 1535 said Portugali kaupmehed õiguse laevu Macau sadamates ankrusse heita ja kaubelda, kuid mitte rannas elada. Umbes 1552–1553 said nad ajutise loa ehitada randa ladusid mereveest märjaks saanud kaupade kuivatamiseks; varsti ehitasid nad algelisi kivimaju praeguse Nam Vani järve piirkonda. Kauplemine Hiinaga algas 1553.
Aastal 1557 rajasid portugallased Macausse alalise asula, mille eest nad maksid renti 500 liangi (18,9 kg) hõbedat aastas. Seda loetakse asumaa asutamise ajaks. Portugallased maksid Macaus elamise õiguse eest kuni 1863. aastani aastaandamit.
Macao hiilgeaeg kaubandus- ja misjonikeskusena oli 17. ja 18. sajand. Alates 1850ndatest varjutas Macau Hongkong, millest sai pärast Oopiumisõda uus sillapea Hiinaga suhtlemisel.
20. sajandil põgenesid paljud hiinlased Macausse. Macau kaubandus elavnes.
Alates 1960ndatest on Hiinal olnud Macau üle poliitiline kontroll. 1999. aastal sai Macaust Hiina Rahvavabariigi erihalduspiirkond.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Sheng, Mingjie; Gu, Chaolin (2018). "Economic growth and development in Macau (1999–2016): The role of the booming gaming industry" Cities. 75: 72–80.
- ↑ 2,0 2,1 Macau Yearbook 2007, lk 517.
- ↑ 3,0 3,1 Macau Yearbook 2007, lk 475.
- ↑ Alexandra Lages. Land reclamation to be done in the next 5 years. – Macau Daily Times, 19. juuni 2010.
- ↑ S. S. Chan. The Macau Economy, Publications Centre, University of Macau 2000, ISBN 99937-26-03-6, lk 3–4.
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Macau |
- Macau ametlik koduleht (hiina, portugali ja inglise keeles)
- Macau nimed eri keeltes, geonames.org