MOOC
MOOC (inglise massive open online course) on interneti vahendusel piiramatule arvule osavõtjatele kättesaadav e-kursus.[1] Kursus sisaldab harjumuspäraseid õppematerjale, nagu videod, lugemismaterjalid ja probleemülesanded, kuid kursusel osalejad saavad osa võtta ka foorumite aruteludest, mis loob aluse õppijate ja õpetajate kogukonna (kooskonna) tekkeks.
Eestikeelne termin muuda
Inglise termini massive open online course vastena on eesti keeles kasutatud terminit vaba juurdepääsuga e-kursus[2] ja veebipõhine massikursus[3]. Lühendina on kasutusel MOOC.
Tähendus muuda
MOOC ja kursus (course) muuda
MOOC hõlmab mitmesuguseid vaheülesandeid ja (lõpp)hindamist. Enamasti on vaheülesanded testide kujul, mida tuleb enne lõpphindamist (eksamit) teha. Võimalikud on ka loomingulisemad vaheülesanded, nt essee kirjutamine. Esitatud töid võib hinnata kas kursuse õppejõud, tarkvara või kaasõpilased.[4]
MOOC on kindla kestusega, enamasti 4–12 nädalat.[4]
MOOC ja veebipõhisus (online) muuda
MOOC on täielikult veebipõhine kursus. MOOCiks ei nimetata kursust, kus õppetöö toimub osaliselt auditooriumis. Küll aga võidakse auditoorses kontaktõppes kasutada MOOCi platvormi ja õppematerjale.[4]
MOOC ja avatus (open) muuda
Esimeste MOOCide korral märkis sõna avatus avatud juurdepääsu: MOOCi materjalidel ei olnud autoriõiguse piirangut ning neid võis tasuta kasutada ja muuta. Tänapäeval saavad kõik huvilised küll MOOCile juurdepääsu, kuid materjalid on autoriõigusega kaitstud, st neid ei saa teisaldada ega muuta. Samuti võib osa veebikeskkondades ligipääs MOOCi materjalidele olla piiratud ajal, mil kursust ei pakuta. Lisaks oli esimeste MOOCide avatus seotud konnektivismiteooriaga, mille raames nähti suhtlust õpetaja ja õppija ning kaasõppijate vahel avatumana kui tavapärases klassiruumis.[4]
Tänapäeval seostub MOOCide avatus võimalusega osaleda kursusel tasuta ja ilma eeltingimusteta (nt kindel haridustase).[4]
MOOC ja massiivsus (massive) muuda
MOOCi massiivsust tuleneb selle avatusest kõigile huvilistele, kuid osalejate arv on kursustel väga erinev (leidub nii alla 100 kui ka üle 100 000 õppijaga MOOCe). Üks võimalus liigitada kursus massikursuseks on see, kui osalejate arv ületab piiri, mida suudab kursuse õppejõud hallata, tekitades vajaduse automaatse hindamise või üliõpilastevahelise tagasiside järele.[4]
Erinevus muudest veebipõhistest kursustest muuda
Senisest e-õppest ja avatud õppest eristub MOOC kõige enam nelja aspekti poolest:
- enamasti on kursused ja kursuste käigus täidetavad õpiülesandeid ajaliselt piiritletud;
- kursused sisaldavad peale testide ka kirjalikke töid, mida hindavad kaasõppurid või õppejõud;
- õppurite tegevust kursuste käigus jälgitakse, salvestatakse ja analüüsitakse hiireklõpsu täpsusega;
- kursusel osalejad saavad tunnistuse kursuse läbimise kohta.
Kursuste läbimise eest antavad tunnistused jagunevad kahte suurde kategooriasse:
- tunnistus, mis kinnitab, et registreeritud kasutaja on täitnud kõik tunnistuse saamiseks vajalikud tingimused;
- tunnistus, et konkreetne identifitseeritud isik on täitnud tunnistuse saamiseks vajalikud tingimused (tasuline)
Lisaks pakuvad mõned kursused võimalust taotleda kursuse nõuetekohasel läbimisel ja lisatasu maksmisel ülikooli ainepunkte.
Ajalugu muuda
MOOCi kasutuselevõtt on osutunud võimalikuks tänu kaugõppevormide mitmekesistumisele. Kaugõppe juured ulatuvad tööstusrevolutsioonijärgsesse aega, mil Euroopa ja Ameerika tehased vajasid kvalifitseeritud tööjõudu. Kaugõpe põhines postiteenustel, mis olid muutunud varasemast kiiremaks, odavamaks ja usaldusväärsemaks. Postiteenustepõhise kaugõppe vahetas 20. sajandil välja elektroonilise meedia (raadio ja televisiooni) kasutuselevõtt õppevahendina. See aga ei võimaldanud suhtlust õppijate ja õpetajate vahel.[5]
1969. aastal rajati Ühendkuningriigis uus õppeastutus The Open University, mille õppetöö hõlmas kirjalikus vormis juhiseid, raadioülekandeid, kohapealseid lühikursusi ja tugiteenusi jms. Võimalust õppida The Open Universitys pakuti kõigile huvilistele, kuid tehnoloogilised võimalused võisid osavõttu piirata. Olukord muutus, kui internetiühendusega arvutid muutusid laialdaselt kättesaadavaks. 1990. aastatel loodi uus e-õppe taristu, mida arendati pidevalt edasi, nt diskettide asemel võeti kasutusele suurema mahutavusega CD-ROMid, paberõpikute kõrval hakati kasutama veebiõpikuid.[5]
MOOCide algusajaks võib pidada 2008. aastat, mil Manitoba ülikooli kursuse "Connectivism and Connective Knowledge" tarbeks võeti kasutusele lühend MOOC. Sellest vaba juurdepääsuga tasuta kursusest võttis veebi vahendusel osa 2200 huvilist.[5] Peale traditsioonilise e-õppe hõlmas kursus ka muid platvorme, nagu foorumid, blogid, sotsiaalmeediavõrgustikud. Kasutatavad tehnoloogilised vahendid olid kooskõlas kursuse aluseks oleva George Siemensi konnektivismiteooriaga, mis keskendub tehnoloogia laialdasest kasutusvõtust tulenevatele muutustele haridusvaldkonnas, soodustades suure hulga õppijate koostööd.[4]
2012. aastal õpetasid Stanfordi ülikooli õppejõud Sebastian Thrun ja Peter Norvig kursust "Introduction to Artificial Intelligence", mis pani aluse MOOCide edule.[5] Edust innustatuna asutasid Thrun ja Norvig Udacity, millele järgnesid Coursera ja mittetulunduslik edX. The New York Times nimetas 2012. aasta MOOCi aastaks, kuna MOOC oli toona üks kõige populaarsemaid teemasid haridusvaldkonnas.[6] 2013. aastal võttis The Open University kasutusele oma MOOCi-põhise platvormi Futurelearn, mis pakub Ühendkuningriigi ülikoolide kursusi.[5] Kiiresti kasvas ka teiste organisatsioonide (nt Rahvusvahelise Valuutafondi, Maailmapanga) pakutavate kursuste arv.
MOOCe Eestis muuda
Eesti Lennuakadeemia
- "Introduction to aircraft"
Tallinna Tehnikaülikool
- "Introduction to e-Governance"
- "Information management and digital archiving"
Tallinna Ülikool
- "Arvuti kasutamine uurimistöös"
- "Nutiseadmed igapäevaelus"
Tartu Ülikool
- "Programmeerimine maalähedaselt"
- "Autonomous women: Pressures from liberalism and feminism"
- "Estimation of measurement uncertainty in chemical analyses"
- "Robootikast puust ja punaseks"
- "Diffusion and impact of internet voting"
- "Infopädevus"
- "Kuidas võõras kultuuris ellu jääda?"
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Kaplan, Andreas M.; Haenlein, Michael (2016). Higher education and the digital revolution: About MOOCs, SPOCs, social media, and the Cookie Monster. Business Horizons, Vol. 59.
- ↑ "Täiendusõppe eeskiri" (PDF). Tartu Ülikool. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 21. juuni 2017.
- ↑ Erelt, T.; Kadakas, M. jt (2014). "Kasvatuse ja hariduse sõnaraamat". Eesti Keele Sihtasutus.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 Marques, Juliana. "What is a Massive Open Online Course Anyway? MN+R Attempts a Definition". MOOC News & Reviews. Originaali arhiivikoopia seisuga 11.04.2016. Vaadatud 07.06.2013.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 Marques, Juliana (17.04.2013). "A Short History of MOOCs and Distance Learning". MOOC News & Reviews. Originaali arhiivikoopia seisuga 27.03.2018.
- ↑ Librarians and the Era of the MOOC | Scientifical and Medical Libraries. (Vaadatud 03.06.2013.)