Mīlgrāvise mõis

Mīlgrāvise mõis (Mīlgrāvja muiža) oli mõis Lätis Riia linnas Vecmīlgrāvise asumis. Peahoone asus Mīlgrāvise kanali kaldal. Saksa keeles oli nimi Mühlgraben, varem tõenäoliselt Rodenbergs Hof. Vana haldusjaotuse järgi asus mõis Riia kreisi Daugavgrīva kihelkonnas.

Mīlgrāvise kanal tekkis aastal 1266, mil Dünamünde klooster kaevas oma vesiveski tarvis Ķīšezersi järvele uue väljavoolu, kuigi kanal jälgis seal varem voolanud Dūņupe oja sängi. Kanal sai nimeks Mühlen Graben ('veskikraav'), millest aja jooksul kujunes lätipärane Mīlgrāvis. Veski valmimise aeg ei ole teada, ka pole selle kohta teateid pärast seda, mil Liivi ordu selle üle võttis.

Tõenäoliselt XVII sajandil kujunes veski juurde mõis. Johann Christoph Brotze kaardil on selle asukohas kujutatud mõisa nimega Rodenbergs Hof. Tänapäevaks on peaaegu kõik jäljed mõisast hävinud. Säilinud on mõisa vakuraamat, mille põhjal teame, et mõisale kuulus ka Dünamünde ordulinnuse ala. Aastal 1760 sai mõisa omanikuks Wilhelm von Fermor, tema suguvõsa valduses oli mõis ka XIX sajandil.[1]

Aastal 1922, mil mõis maareformi käigus võõrandati, kuulus sellele 314 hektarit maad.[2]

Viited muuda

  1. Heinrich Hagemeister. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Band 1. Riga, 1836 - Lk. 41.
  2. Latviešu konversācijas vārdnīcas 13. sējuma 25 630 sleja

Välislingid muuda