Mäejutlus
Mäejutlus on kogum Jeesus Kristuse esmasest evangeeliumikuulutusest Uues Testamendis Matteuse evangeeliumis [1]. Mäejutluse lühem versioon on Luuka evangeeliumis [2]. Matteuse evangeeliumis olev mäejutluse tekst on Jeesuse pikim Uues Testamendis katkematult sisalduv õpetuskõne. Mäejutluses sisaldub ka meieisapalve.
Nimetus muuda
Eesti keeles on "Mäejutlus" otsetõlge ladina ja saksa keelest. Ladina keeles on tekst kui "Sermo in monte" või "Oratio montana". Saksa keelde on see tõlgitud kui "Bergpredigt" või "Bergrede".
Taust muuda
Kui Ristija Johannes oli Jeesuse ristinud, oli Jeesus 40 päeva kõrbes Saatana kiusata [3]. Pärast Ristija Johannese vangistamist siirdus Jeesus Galileasse ja hakkas evangeeliumi kuulutama [4]. Enne mäejutlust oli Jeesus kutsunud oma esimesed jüngrid, Luuka evangeeliumi järgi aga valinud kõik 12 apostlit [5]. Luuka evangeeliumi järgi oli Jeesus teinud enne mäejutlust oma esimesed imeteod [6].
Asukoht muuda
Mäejutluse asukohaks on nimetu mäenõlv Galileas [7]. Geograafiast olulisem on mäe usuline tähendus, kuna Matteus kujutab mäejutlusega Jeesust kui uut Moosest: nii nagu Mooses edastas Iisraeli rahvale Siinai mäel käsuõpetuse Jumalalt, nii annab Jeesus oma jüngritele ja kogunenud rahvahulgale mäejutluses juhiseid, kuidas käsuõpetuse järgi elada.
Sisu muuda
- Sissejuhatus Mt 5:1-2
- Õndsakskiitmised Mt 5:3–12; Lk 6:20–23
- Jeesuse jüngrite kutsumusest Mt 5:13–16
- Moosese käsuõpetuse seletus Mt 5:17–48; Lk 6:27–38
- Heategudest Mt 6:1–4
- Meieisapalve Mt 6:5–15; Lk 11:2–4
- Õige paastumine Mt 6:16–18
- Himustamisest Mt 6:19–24
- Usaldusest Jumala vastu Mt 6:25–34
- Silmakirjalikkusest ja kohtumõistmisest Mt 7:1–6
- Palvest Mt 7:7–11
- Õigest eluviisist Mt 7:12–27
Õpetus muuda
Mäejutlus ei tühista Vana Testamendi seaduse kõlbelisi ettekirjutusi, vaid ilmutab neis peituvaid võimalusi ja laseb neist välja kasvada uued nõuded [8]. Jutluse vältel ilmneb Jeesuse eesmärk juhendada inimesi Jumala suunas. Iga kristlase eetilised valikud, igapäevased otsused, pühad teod ja vagaduse ilmingud peavad olema motiveeritud soovist olla Jumalale meele järgi. Jumalale meelepärasel inimesel tuleb vältida omakasu ja materialismi ning teha Jumal-Isa tahtmist. Mäejutluse alusel peavad kristlase elus olema Jumala riik ja igavikulised väärtused esikohal [9]. Jutluse sisu võib kokku võtta [10]: "olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik." Kristlase täiuslikkus tähendab mäejutluses pikameelsust ja armastust isegi vaenlaste suhtes, soovides neile head ja mitte kurja [11]. Seaduse vastu eksija loodab sellele, et Jumal on armuline. Jumala andestus on kristlase elus keskne, seega tuleb kristlasel ka teistele andeks anda [12].
Õndsakskiitmised tuletavad meelde, et Jumala riik tuleb täiel määral tulevikus, need kes elavad praegu Jumala riigi seaduste järgi saavad tasu [13]. Kristlaste jumalakartlik ja omakasupüüdmatu elu peaks mõjuma maailmale, nagu sool ja valgus [14]. Jeesuse jüngrid peaksid oma eluviisidega esindama palju sügavamat õigsust, kui variserid ja kirjatundjad Jeesuse päevil [15]. Seepärast mõistab Jeesus hukka silmakirjalikkuse ja kohtumõistjaliku suhtumise [16]. Jeesus võimendab Moosese käsuõpetust esile tuues, kuidas hirmsad patud (mõrv, abielu rikkumine jne) saavad alguse tühisena näivast mõtetest ja sõnast. Jeesuse kavatsus on lõigata patu ahel eos läbi. Vihasest sõnast võib tõusta tüli, millel on halvad tagajärjed [17], abielurikkumist saab vältida intiimsete olukordade vältimisega [18]. Mäejutlus tegeleb sisemiste pattudega, nagu himustamine ja kadedus.
Jutluses on hulgaliselt keelekujundeid (maa sool [19]; maailma valgus [20]; linn mäe otsas [20]; lamp lambijalal [21]; kehaosade eemaldamine [22]; juuksevärvi muutumine [23]; silm kui ihu lamp [24]; kaks isandat [25]; taeva linnud [26]; lilled väljal [27]; pind silmas [28]; Jumala riik kui kitsas värav [29]; puud tuntakse viljast [30]; kaks kojaehitajat [31]. Kohati on keelekujundid ülepaisutatud ja kindlasti mitte sõnasõnalise tõlgenduse tarbeks [32]. Paljud näited on toodud elust enesest, eriti Rooma okupatsiooni tingimustes [33].
Mäejutlus eesti keeles muuda
Georg Mülleri jutlustest 17. sajandi algusest on säilinud varasemad teadaolevad eestikeelsed kirjakohad mäejutlusest [34].
Mäejutluse tekst ilmus esmakordselt tervikuna eesti keeles 1686 "Wastses Testamendis".
Viited muuda
- ↑ Mt 5–7
- ↑ Lk 6:20–49; Lk 11:2–4
- ↑ Mt 4:1–11; Lk 4:1–13
- ↑ Mt 4:12, Lk 4:14
- ↑ Lk 6:12–16
- ↑ Lk 4:31
- ↑ Mt 5:1
- ↑ Katoliku Kiriku Katekismus §1968
- ↑ Mt 5:34
- ↑ Mt 5:48
- ↑ Mt 5:44
- ↑ Mt 6:12–15
- ↑ Mt 5:3–12
- ↑ Mt 5:13–16
- ↑ Mt 5:17–20
- ↑ Mt 7:1–5
- ↑ Mt 5:22
- ↑ Mt 5:28
- ↑ Mt 5:13
- ↑ 20,0 20,1 Mt 5:14
- ↑ Mt 5:15
- ↑ Mt 5:29–30
- ↑ Mt 5:36
- ↑ Mt 6:22
- ↑ Mt 6:24
- ↑ Mt 6:26
- ↑ Mt 6:28
- ↑ Mt 7:3
- ↑ Mt 7:13
- ↑ Mt 7:18
- ↑ Mt 7:24–27
- ↑ Mt 5:30; Mt 7:4
- ↑ Mt 5:38–47
- ↑ Mt 5:3; Mt 5:16; Mt 6:13; Mt 7:28–29
Kirjandus muuda
- Robert Võsu: "Mäejutlus". ALLIKA KIRJASTUS, 2014.