Lydia Auster

eesti helilooja

Lydia Auster (30. mai 1912 Petropavlovsk3. aprill 1993 Tallinn) oli eesti helilooja. [1]

Elulugu muuda

Ema Marie (1887–1926) ja isa Martin (1873–1920) abiellusid Moskvas. Pärast isa surma kolis Lydia 1921. aastal Eestisse Pärnusse, kust pärinesid esivanemad. Aastatel 1925–1927 oli Lydia Auster taas Petropavlovskis ema ja tolle uue mehe juures. Aastatel 1927–1931 õppis Lydia Auster Omski muusikatehnikumis. Aastatel 1931–1935 õppis ta Leningradi konservatooriumis ning läks sealt edasi õppima Moskva konservatooriumi Vissarion Šebalini klassi, aastatel 1935–1940 täiendas end sealsamas aspirantuuris.[2]

1944. aastani töötas ta Kesk-Aasias. 19481984 oli ta Eesti NSV Riikliku Televisiooni- ja Raadiokomitee muusikajuht.[3] Lydia Austeri töökaaslased raadios olid Eino Tamberg, Arvo Pärt, Lepo Sumera, Jaan Rääts, Jaan Koha, Heino Jürisalu ja teised. Suvila Harjumaal Laulasmaal Helikülas, kus Lydia Austeri naabriteks olid heliloojad Els Aarne ja Ester Mägi ning koorijuht Heino Kaljuste.[4]

Looming muuda

Ta on kirjutanud koori-, laste-, soolo- ja rahvalikke laule.[5] Samuti keelpillikvartette, lavamuusikat, klaveripalu.[6]

Muusikalised lavateosed muuda

Vokaal-sümfooniline muusika muuda

Sümfooniline muusika muuda

  • Sümfoniett (1938)
  • "Neli vene rahvaviisi" (1940)
  • Avamäng "Pidulik avamäng" (1946)
  • Avamäng "Eestimaa" (1946)
  • Avamäng "Au Nõukogude Eestile" (1950)
  • Klaverikontsert (1952)
  • Sümfooniline tants "Heinad kokku" (1984)
  • Noorte klaverikontsert "Laste mängud" (1988)

Koorimuusika muuda

  • 15 laulu laste-, meeste- ja segakoorile eesti ja vene keeles.

Instrumentaal-kammermuusika muuda

  • Neli pala puhkpillikvintetile (1983)
  • Prelüüd ja fuuga (1936)
  • Süit kahele klaverile (1947)
  • Kevadprelüüdid (1950)
  • Klarnetisonaat nr 1 (1988)
  • Klarnetisonaat nr 2 (1993). Viimane helitöö, mille pühendas oma klarnetistist abikaasale Nikolai Peitšile.

Vokaalkammermuusika muuda

Näidendimuusika muuda

  • A. Simukovi "Võluiva" (1947)
  • G. Vladõtšina ja O. Netšajeva "Imekaunis Vassilissa" (1947)
  • N. Gerneti "Aladdini imelamp" (1948)
  • T. Kovalevskaja "Metsamuinasjutt"[7]

Viited muuda

  1. 1
  2. 2
  3. 1
  4. 2
  5. 1
  6. 3
  7. 9
  • 1 ENE 1. köide A-Dyn. 1968.
  • 2 Aumere, Helga. ,,Lydia Auster". Eesti Muusika Infokeskus, 2003.
  • 3 Elulugu Eesti Muusika Infokeskuses.
  • 4 Aumere, Helga. ,,Lydia Auster". Eesti Muusika Infokeskus, 2003.
  • 5 Elulugu Eesti Muusika Infokeskuses.
  • 6 Aumere, Helga. ,,Lydia Auster". Eesti Muusika Infokeskus, 2003.
  • 7 Eesti muusika biograafiline leksikon. Valgus. 1990.