Vikipeedia

Luulusalvei

taimeliik

Luulusalvei (Salvia divinorum) on huulõieliste sugukonda salvei perekonda kuuluv rohttaimeliik. Taim on psühhoaktiivne ning tekitab nägemusi ja muid hallutsinatoorseid kogemusi. Tema looduslik kasvukoht on Mehhikos, Oaxaca osariigis, Sierra Madre de Oaxaca mägedes asuvates pilvemetsades, kus ta kasvab niisketes ja varjulistes kohtades.[3][4] Luulusalvei võib kasvada üle meetri kõrgeks.[5] Tal on seest õõnes, ristlõikes ruudukujuline vars ning harva esinevad valged, violetse õietupega õied. Kuna taimed toodavad väga harva eluvõimelisi seemneid ning paljunevad peamiselt vegetatiivselt, siis pole täpselt teada, kas luulusalvei on looduslikult tekkinud või aretatud.[6]

Luulusalvei

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Iminõgeselaadsed Lamiales
Sugukond Huulõielised Lamiaceae
Perekond Salvei Salvia
Liik Luulusalvei
Binaarne nimetus
Salvia divinorum
Epling & Játiva[1][2]

Masateegi šamaanid on luulusalveid kasutanud kaemuslik-nägemuslike teadvusseisundite loomiseks oma spirituaalsetel tervendamisseanssidel.[7] Nende kaudu on teadlased teinud taime tuntuks-teatuks ka mujal maailmas.

Eestis on luulusalvei sotsiaalministri 21.11.2013 määrusega kantud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja: "Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad"[8][9] ja selle aine käitlemine on allutatud rangetele käitluseeskirjadele, enne seda kuulus ta lihtsalt retseptiravimite alla.

Ajalugu muuda

Mehhikos Oaxaca piirkonnas elavate masateegi indiaanlasete juures on luulusalveid kasutatud peamiselt šamanistlikel raviseanssidel ja ka näiteks ennustamisel. Lisaks luulusalveile on masateekide šamanistlikel rituaalidel kasutatud teisigi hallutsinogeenseid seeni-taimi: lehtertapu (Turbina corymbosa) seemneid, psilotsübiini sisaldavaid seeni ja erinevaid ilunõgese (Coleus) liike. Kristlusest mõjutatud masateegi šamaanid suhtuvad luulusalveisse kui neitsi Maarja kehastusse ning taolisi psühhedeelseid rituaale alustatakse tavaliselt palvetega Püha Peetruse, Kolmainsuse ja/või teiste pühakute poole.[10] Rituaalides kasutatakse ainult värskeid S. divinorumi lehti. Pärast lehtede söömist viibitakse vaikuses, kuna usutakse, et "La Maria (S. divinorum) räägib tasasel häälel".[11]
Väiksemates annustes kasutatakse luulusalveid ka diureetikumina ja mitmesuguste tervisehädade korral, näiteks kõhulahtisuse, kehvveresuse, peavalude ja reuma, kuid ka muude, päritolult poolmaagiliste vaevuste korral.[10][12]
Kuna taim õitseb väga harva, st on peaaegu steriilne ja paljuneb peamiselt klonaalselt, siis oletatakse, et liigi kujunemisel võis olla oma osa ka inimeste poolt taime valikulisel paljundamisel (sordiaretus).[13]

Avastamine teadusmaailma jaoks muuda

Luulusalveid mainis esimesena trükis Ameerika antropoloog Jean Basset Johnson, nimetades seda taime Hierba Maria'ks oma 1939. aastal ilmunud masateegi šamanismi kohta käivas artiklis. Ta kirjeldab ka täpsemalt, kuidas masateegid taime kasutasid, ja annab ülevaate selle toimest oma kogemuste põhjal.[7] Luulusalvei psühhoaktiivse toimemehhanismi selgitas alles 1990. aastatel välja Daniel Sieberti juhitud uurimisgrupp.[14] Daniel Siebert määras kindlaks, et lehtede psühhoaktiivse mõju saavutamiseks tuleb teatud kogust värskeid lehti lihtsalt suus mäluda, siis imenduvad ained suu limaskestade kaudu organismi (toime saavutamiseks peab aine läbima vere-aju barjääri). Lehtede või puhta salvinoriin A allaneelamisel (söömisel) toimeaine seeditakse seedetraktis, ja mõõdetavat hallutsinogeenset toimet ei teki, kuid sööduna võib taim evida põletikuvastast toimet. Siebert uuris ka koguseid ja avastas, et salvinoriin A on oma psühhoaktiivset mõju avaldava koguse suhtes teadaolevalt kõige tugevama toimega hallutsinogeen.

Gordon Wasson on ka vihjanud, et luulusalvei võiks olla Asteegi koodeksites mainitud mütoloogiline pipilzintzintli, kuid see väide pole kindlat tõestust leidnud ja mõned etnobotaanikud suhtuvad sellesse skeptiliselt, pakkudes, et pipilzintzintli võis olla pigem seen (Psilocybe spp.) või mõni muu taim.

S. divinorum'it on pakutud ka üheks teiseks asteekide salapäraseks mütoloogiliseks taimeks – poyomatli. Poyomatli'il, nagu pipilzintzintli'ilgi on aga ka teisi kandidaattaimi, põhiliselt kakaotaolises joogis kasutatud cacahuaxochitl (Quararibea funebris).

Nime päritolu muuda

Taimeperekonna Salvia nimetust on teadaolevalt esimesena maininud Plinius Vanem, kasutades seda aedsalvei (Salvia officinalis) kohta. Salvere tuleb ladina keelest ning tähendab tervist, heaolu ja 'end tervena' või 'hästi tundma'[15] või 'päästma'[16].

Liiki määrav nimetus, "divinorum", on taimele antud lähtuvalt ta kasutamisest ennustamisel, divinatsioonil ja ravitsemisel.[17] Liigi nimetuse divinorum on taimele pannud Albert Hofmann, kes selle taime koos Wassoniga korjas ja Euroopasse tõi.

Stanislav Grofile antud intervjuus kommenteerib A. Hoffmann luulusalveile antud ladinakeelset nimetust järgmiselt: "Ma ei olnud nimega eriti rahul, sest Salvia divinorum tähendab "kummituste salvei", samas kui Salvia divinatorum, õigem nimetus, tähendab "preestrite salvei". Kuid nüüdseks on see botaanilisse kirjandusse kinnistunud kui Salvia divinorum."[18]

Oma raamatus "LSD: My Problem Child" on Hofmann kirja pannud, et andis taime hojas de la Pastora näidised liigi määramiseks botaanikutele Carl Eplingule ja Carlos D. Játivale Botanical Institute of Harvard University Cambridge's. Botaanikud leidsid, et tegemist on seni teaduslikult kirjeldamata taimeliigiga ja panid taimele nimeks Salvia divinorum.[19]

Luulusalveil on taime päritolumaal veel muidki nimetusi, millest enamik seostub neitsi Maarjaga (inglise keeles veel Diviner's Sage – "ennustajate" või "prohvetite salvei"[20]; Ska María Pastora[10]; Seer's Sage – "nägijate salvei"[21]) Kuna Masateegid usuvad, et taim on Ladina-Ameerika ühe tähtsaima pühaku, neitsi Maarja kehastus siis kohtlevad nad taime ka suure hoole ja austusega. Nimi "Ska Maria Pastora", mida tihti lühendatakse "Ska Maria" või "Ska Pastora", tähendab "Hingikarjase (lambakarjuse) neitsi Maarja taime leht." On veel teisi hispaaniakeelseid nimesid nagu "hojas de la Pastora", "hierba (yerba) Maria" ja "la Maria". Samuti peetakse luulusalveiks taime, mida masateegid ja teised kutsuvad "hoja de adivinacion" (prohvetite taimeleht). S. divinorumit kutsutakse ka la hembra (naine), kui masateegid paigutavad taime sarnaste religioossete hallutsinogeenide perekonda. Teised taimed, millega S. divinorum'i nimetus la hembra on seotud, on Coleus pumila, mida kutsutakse el macho (mees) ja kahte sorti taime liigist Coleus blumei, mida kutsutakse el nene (laps) ja el ahijado (ristipoeg).

Mõned uurijad arvavad, et kuna masateekitel puudub taimele nende enda põliskultuurist tulenev nimetus, siis see viitab, et taim on masateekide kasutusse tulnud pigem kuskilt mujalt, kui et nad ise selle on avastanud. Teised arvavad, et kuna neitsi Maarjasse ei suhtuta kristluses tavaliselt kui karjusesse või hingekarjasesse, siis võiks selline kujutlus viidata kristluse-eelsele masateekide kultuuriruumile.

Botaanika muuda

Luulusalveil on suhteliselt suured, ovaalsed, mõnikord hambulise leheservaga lehed. Lehtedel on lühike leheroots, mis võib ka puududa, ning lehe kummalgi poolel puuduvad karvakesed. Mõnede allikate kohaselt on lehtedel karvakesed, mis komplekteerivad vaiku.[22] Taim võib kasvada üle meetri kõrgeks, tal on seest õõnes vars, mis kipub murduma või vajuma maadligi ning taim võib maadligi olles juurduda varre sõlmkohtadest.

Harva esinevad õied on luulusalveil ligikaudu 30 cm pikkuse männasja õisikuna, kus esineb umbes kuus õit ühe männase kohta. Õis on umbes 3 cm pikk, valge, kaardus-kumer ja kaetud karvakestega. Õis paikneb õie algusest lillakas õietupes, mida katavad näärmed ja karvakesed. Oma looduslikus kasvukohas õitseb taim ajavahemikus septembrist maini.

Looduslik levila muuda

Luulusalvei on endeemne liik ja tema looduslik levila on Mehhiko Oaxaca osariigis Sierra Mazateca mägede piirkonnas. Ta kasvab seal primaarsetes ja sekundaarsetes pilvemetsades ning troopilistes igihaljastes metsades kõrgustel 300–1830 meetrit merepinnast. Tavaliselt kasvab ta jõgede või ojade kallastel, mustadel, viljakatel muldadel, suurema niiskusega kohtades, väiksemate puude ja põõsaste varjus.

 
Õitsev luulusalvei

Taksonoomia muuda

Kuigi luulusalveid on teaduskirjanduses mainitud juba 1939. aastal, kulus aastaid, enne kui botaanikud said selle liigi olemasolu kinnitada. Üheks peamiseks põhjuseks sellele oli, et masateegid ei soovinud taimede kasvukohti avaldada ning liigi määramiseks olid vajalikud õied. 1962. aastal reisid Sierra Mazateca piirkonnas šveitsi päritolu keemik, Albert Hofmann ja etnomükoloog R. Gordon Wasson uurides masateekide rituaale ja otsides selle taime isendeid, kuid neil ei õnnestunudki leida nende taimede kasvukohti. Lõpuks andsid siiski masateegid neile mõned õitsevad taimed, mis saadeti botaanikutele määramiseks ja teaduslikult kirjeldamiseks. Aastaks 1985 oli leitud ligikaudu 15 luulusalvei populatsiooni.

Kuni 2010. aastani levis erinevaid arvamusi selle kohta, kas luulusalvei on liikidevaheline hübriid või mitte. Taime osaline steriilsus viitas hübriidsusele, kuid neid liike, millest paistaks selgelt, et luulusalvei on nende ristand, pole leitud. Teine võimalus on, et taime osaline steriilsus võis olla tingitud selektsiooni ja pikaajalise kultuurina kasvatamise tulemusel tekkinud inbriidingust ehk sugulusaretusest.[17]

2010. aastal avaldatud uurimus luulusalvei DNA molekulaar-fülogeneetiliste meetoditega võrdlemisest mitme sugulasliigiga viitab tugevalt sellele, et luulusalvei siiski ei ole hübriid, kuna DNA ITS-järjestuste põhjal ei paista, et see oleks päritud kahelt eri liiki "vanemalt" ja samuti pole mitteühilduvust kloroplastide DNA ja ITS-järjestuse põhjal koostatud fülogeneesi puude vahel.[23]

Üheks varem pakutud luulusalvei "vanemaks" ja lähimaks sugulasliigiks pidasid botaanikud Epling ja Játiva Salvia cyanea'd (sünonüüm Salvia concolor), kuid 2010. aasta fülogeneetiline analüüs näitab, et luulusalvei lähim sugulane on Salvia venulosa – haruldane endeemne salveiliik, mida leidub Colombias ja mis kasvab varjulistes, metsastes kohtades, kõrgustel 1500–2000 m üle merepinna.

Luulusalvei kui liigi päritolu on siiani selgusetu. Salvia suures, ligikaudu 900 liigist koosnevas perekonnas on selliseid ebaselge päritoluga liike veel kaks: Saudi Araabia lääneosas kasvav Salvia tingitana ja Mehhikost pärit Salvia buchananii.[24]

Sordid muuda

Üldiselt on teada kaks S. divinorumi sorti. Üks levinud sort on 1962. aastal ökoloog ja psühholoog Sterling Bunnelli korjatud (Bunnell'i tüvi) ja nime poolest Wassonile ja Hofmannile valesti omistatud kui Wasson-Hofmann'i tüvi (e sort). Teine sort on 1991. aastal antropoloog Bret Blosseri Huautla de Jiménezest korjatud Blosser'i tüvi. Lisaks neile on veel teisi, kuid mitte nii hästi dokumenteeritud sorte ehk tüvesid, näiteks silmapaistvalt sakiliste leheservade ja pigem ümarate kui ovaalsete lehtedega Luna tüvi (võimalik et Bunnell'i tüvi), mis leiti kasvamas Havailt teiste S. divinorum'i kloonide hulgas.

Kasvatamine muuda

Paljundamine muuda

Luulusalveid paljundatakse tavaliselt vegetatiivselt. Selleks lõigatakse taime varre osast lühikesed, 5–8 cm pikkused tükid, mis pannakse vette juurduma. Juured moodustuvad tavaliselt kahe-kolme nädala pärast, misjärel saab uued taimed mulda istutada.

Õitsemine muuda

Taimed puhkevad õide tavaliselt siis, kui päev on lühem kui 12 tundi.[25]

Kahjurid muuda

Katmikaladel kasvatades võivad taime, olenevalt kasvatuspiirkonnast, ohustada näiteks kasvuhoonekarilane, kedriklestad (Tetranoychidae spp.), lehetäid (Aphididae spp.).[26]

Toime ja kasutamine muuda

Traditsiooniliselt on rituaalides kasutatud luulusalvei värskeid lehti. Neid mälutakse suus ja neelatakse alla või juuakse nende katkipressimisel saadud mahla[27] ja vee segu.

Ravitsejate rituaalide käigus võidi tarbida ära märkimisväärne kogus – 50–100 luulusalvei lehte.[28]

Kasutatakse ka kuivatatud lehti, mida suitsetatakse isevalmistatud sigarettidena või piibust, või aurustatakse spetsiaalses aurustamisseadmes ja hingatakse sisse tekkinud aure.[29] Samamoodi tehakse ka luulusalveist saadud ekstraktiga.[30]

Hanes (2003) on kirjeldanud luulusalvei lehtede võimalikku kasutamist depressiooni ravis antidepressandina. Ühe depressiooni põdeva patsiendi juhtumikirjelduse järgi aitas depressioonist väljatulekul depressiooni sümptomeid leevendada regulaarne luulusalvei lehtede manustamine väikeses koguses: ½–¾ grammi kolm korda nädalas 15–30 minuti jooksul suus hoides.[28][31]

Luulusalvei hallutsinogeenne ja psüühikat mõjutav toime võib indiviiditi varieeruda. Leidub inimesi, kellel taimeosade tarvitamine ettenähtud meetodeid kasutades esimestel kasutuskordadel psühhedeelset toimet ei avalda.[32]

Kuigi selle mõju sarnaneb LSD omaga, on see enamikus riikides lubatud (v.a Austraalia, Belgia, Eesti, Hispaania, Itaalia, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Türgi ja veel mõned riigid, kus S. divinorum on kas täielikult keelustatud või lubatud teatud piirangutega).[33][34]

Hiljutine ajalugu muuda

Luulusalvei on praegusajal muutumas järjest rohkem tuntuks, levinumaks ja kergemini kättesaadavamaks. Lisaks on ka internet võimaldanud kasvada luulusalvei taimi, kuivatatud lehti, ekstrakte ja muid valmissegusid vahendaval äritegevusel.

Kuigi taim on mitmetes maades keelustatud kui ohtlik substants, pole samas teada, et taime tarvitamine oleks põhjustanud tõsiseid õnnetusjuhtumeid või terviseprobleeme. Politsei pole ka seda märkinud ära kui tähelepandavat probleemi korra rikkumisel. Seni pole luulusalvei tõmmanud endale otsest meedia negatiivset tähelepanu.

Uudised meediakanalites on tavaliselt seotud luulusalvei legaalse staatusega ja taime halvamaigulise seostamisega LSD või muude psühhoaktiivsete ainetega. Lapsevanematele põhjustavad muret ka YouTube'is levivad videod luulusalvei kasutamisest. Ingliskeelses meedias on palju tähelepanu saanud teismelise Brett Chidesteri ebaselgete motiividega suitsiid; väidetavalt olevat see noormees kaotanud elu mõtte pärast luulusalvei tarvitamist.

Luulusalvei mõju hindamisel käitumisele kasutati ka esimest korda YouTube'is levivaid videoid – San Diego ülikooli teadlased hindasid juhuslikult valitud videote alusel tehtud uurimuses taime hälvitavat toimet.[35][36] Nende uurimusest tuli välja, et kõige tugevam toime ilmneb vahetult pärast luulusalvei suitsetamist ja kestab umbes 8 minutit. Toime seisneb ajutises kõnevõime- ja koordinatsioonikaotuses.

Salvinoriin A muuda

  Pikemalt artiklis Salvinoriin A

Luulusalvei psühhoaktiivse toimeainena on identifitseeritud neoklerodaan (inglise neoclerodane) diterpeen salvinoriin A.[37][38] Erinevalt LSD-st ja muudest hallutsinogeenidest ei kuulu salvinoriin A alkaloidide hulka, vaid on terpenoid. Kui psühhoaktiivne mõju kõrvale jätta, siis on taim üldiselt vähetoksiline (toksilist toimet kudedele pole täheldatud [39])[40] ja nõrga sõltuvust tekitava toimega.[41] On leitud, et salvinoriin A on D2 ja κ-opioidretseptori agonist [37][42]. Arvatakse, et salvinoriin A selektiivset ja tugevat κ-opioidretseptori agonistlikku omadust saab ära kasutada uute ravimite loomisel selliste hallutsinatoorseid kogemusi tekitavate haiguste jaoks nagu skisofreenia, dementsus jm.[43] Samas on uuritud ka κ-opioidretseptori agonistide võimalikku kasutamist sõltuvusravil.[44]

Luulusalveid ei tuvastata praegu Eestis mitte ühegi narkotestiga. Küll on aga võimalik luulusalvei saaduste tarvitamist tuvastada vedelikkromatograafia-massispektromeetria meetodil.

Kunagi arvati, et luulusalvei pikendab eluiga.[viide?]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ Classification for Kingdom Plantae Down to Species Salvia divinorum Epling & Jativa, Veebiversioon (vaadatud 23.02.2014) (inglise keeles) 1962
  2. ↑ Leander J. Valdes III; Jose Luis Diaz; Ara G. Paul, Ethnopharmacology of Ska Maria Pastora (Salvia Divinorum, Epling and Jativa-M.), Vol 7, 1983; 287–312, Journal of Ethnopharmacology, Veebiversioon (vaadatud 23.02.2014) (inglise keeles)
  3. ↑ Marushia, Robin (2003). "Salvia divinorum: The Botany, Ethnobotany, Biochemistry and Future of a Mexican Mint", Ethnobotany. Vaadatud 18.02.2014.
  4. ↑ Reisfield, Aaron S. (1993). "The botany of Salvia divinorum (Labiatae)". SIDA, Contributions to Botany 15 (3): 349–366. Vaadatud 18.02.2014
  5. ↑ Valdés, Leander J. III; Díaz, José Luis; Paul, Ara G. (1983). "Ethnopharmacology of ska María Pastora (Salvia divinorum, Epling and Játiva-M)", Journal of Ethnopharmacology 7 (3): 287–312. Vaadatud 18.02.2014.
  6. ↑ Marushia, Robin (2002). "Salvia divinorum: The Botany, Ethnobotany, Biochemistry and Future of a Mexican Mint". Ethnobotany, https://web.archive.org/web/20071007165306/http://www.cyjack.com/Cognition/Salvia.pdf. Vaadatud 18.02.2014.
  7. ↑ 7,0 7,1 Valdés, Leander J. III; Díaz, José Luis; Paul, Ara G. (May 1983). "Ethnopharmacology of ska María Pastora (Salvia divinorum, Epling and Játiva-M)". Journal of Ethnopharmacology 7 (3): 287–312
  8. ↑ Narkootiliste ainete nimekiri täieneb kahe taimega, vaadatud 19.02.2014
  9. ↑ NARKOOTILISTE JA PSÜHHOTROOPSETE AINETE NIMEKIRJAD I–V
  10. ↑ 10,0 10,1 10,2 Valdés, Leander J. III; Díaz, José Luis; Paul, Ara G. (May 1983). "Ethnopharmacology of ska María Pastora (Salvia divinorum, Epling and Játiva-M)". Journal of Ethnopharmacology 7 (3): 287–312.
  11. ↑ Reisfield, Aaron S. (1993). "The botany of Salvia divinorum (Labiatae)". SIDA, Contributions to Botany 15 (3): 349–366. Retrieved 2007-05-04.
  12. ↑ Imanshahidi, Mohsen; Hosseinzadeh, Hossein (April 2006). "The Pharmacological Effects of Salvia species on the Central Nervous System". Phytotherapy Research 20 (6): 427–437.
  13. ↑ Marushia, Robin (June 2003). "Salvia divinorum: The Botany, Ethnobotany, Biochemistry and Future of a Mexican Mint", Ethnobotany
  14. ↑ Marushia, Robin (June 2003). "Salvia divinorum: The Botany, Ethnobotany, Biochemistry and Future of a Mexican Mint" Ethnobotany
  15. ↑ Aedsalvei – imeline ravimtaim, 07. juuni 2011, Aialeht.ee, Veebiversioon (vaadatud 13.02.2014)
  16. ↑ Sinikka Piippo, Ulla Salo,"Meelte ja tunnete taimed", tõlkija Mari Vihuri, lk 352, 2007, Kirjastus Varrak, ISBN 978 9985 3 1442 5
  17. ↑ 17,0 17,1 Reisfield, Aaron S. (1993). "The botany of Salvia divinorum (Labiatae)". SIDA, Contributions to Botany 15 (3): 349–366
  18. ↑ Grof, Stanislav (Fall 2001). "Stanislav Grof interviews Dr. Albert Hofmann Esalen Institute, Big Sur, California, 1984". Maps: Multidisciplinary Association for Psychedelic Studies XI (2).
  19. ↑ Albert Hofmann,[http://books.google.ee/books?id=glPNoC2N-IgC&pg=PA231&dq=Turbina+corymbosa+and++Hofmann&hl=et&sa=X&ei=lC4KU4fwMOzW4ATurYDYDQ&redir_esc=y#v=onepage&q=Turbina%20corymbosa%20and%20%20Hofmann&f=false LSD: My Problem Child, lk 107, 2013, Oxford University Press, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 23.02.2014) (inglise keeles)
  20. ↑ Medana, Claudio; Massolino, Cristina; Pazzi, Marco; Baiocchi, Claudio (December 2005). "Determination of salvinorins and divinatorins in Salvia divinorum leaves by liquid chromatography/multistage mass spectrometry". Rapid Communications in Mass Spectrometry 20 (2): 131–136.
  21. ↑ Boire, Richard Glen; Russo, Ethan & Fish, Adam Richard et al. (October 2002). "Salvia divinorum ~ Information Concerning the Plant and its Active Principle—(re. H.R. 5607)". The Salvia divinorum Defense Fund. Center for Cognitive Liberty & Ethics (CCLE).
  22. ↑ [1]
  23. ↑ Jenks, Aaron A.; Walker, Jay B.; Kim, Seung-Chul (2010). "Evolution and origins of the Mazatec hallucinogenic sage, Salvia divinorum (Lamiaceae): a molecular phylogenetic approach". Journal of Plant Research 124 (5): 593–600
  24. ↑ Foley, Michael J.; Hedge, Ian; Moller, Michael (2008). "The enigmatic Salvia tingitana (Lamiaceae): a case study in history, taxonomy and cytology". Willdenowia 38: 41–59
  25. ↑ "Growing your OWN Salvia divinorum Seeds: A Simple Step by Step Illustrated Guide"
  26. ↑ Spectral Mindustries,THE SALVIA DIVINORUM GROWER'S GUIDE, 1998, Veebiversioon (vaadatud 23.02.2014) (inglise keeles)
  27. ↑ Salvia divinorum drug profile
  28. ↑ 28,0 28,1 Hanes, K. R. (2003), Salvia divinorum: clinical and research potential., MAPS Bulletin 13: 18–20.
  29. ↑ DrugFacts: Salvia, aprill 2013, veebiversioon (vaadatud 22.03.2015)(inglise keeles)
  30. ↑ Buy Salvia Divinorum – Buy Salvia Extract for Less, veebiversioon (vaadatud 19.03.2015)(inglise keeles)
  31. ↑ Hanes K. R. (2001), Antidepressant effects of the herb Salvia divinorum: a case report., Journal of Clinical Psychopharmacology 21 : 634–635.
  32. ↑ Jim DeKorne, Psychedelic Shamanism, Updated Edition: The Cultivation, Preparation, and Shamanic Use of Psychotropic Plants, lk 187, 2011, North Atlantic Books, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 21.02.2014) (inglise keeles)
  33. ↑ Siebert, Daniel. "The Legal Status of Salvia divinorum". The Salvia divinorum Research and Information Center. Vaadatud 19.02.2014
  34. ↑ Erowid. "Salvia Legal Status". Erowid. Vaadatud 19.02.2014
  35. ↑ "Salvia divinorum: effects and use among YouTube users, Cornell Info 2040 – Networks," https://web.archive.org/web/20110721071939/http://expertvoices.nsdl.org/cornell-info204/2010/04/22/salvia-divinorum-effects-and-use-among-youtube-users/.
  36. ↑ "Mind Hacks: The YouTube drug observatory," http://www.mindhacks.com/blog/2010/04/the_youtube_drug_obs.html.
  37. ↑ 37,0 37,1 Siebert, D. J., 2004. Localization of Salvinorin A and Related Compounds in Glandular Trichomes of the Psychoactive Sage, Salvia divinorum. Annals of Botany 93: 763–771.
  38. ↑ Jim DeKorne, Psychedelic Shamanism, Updated Edition: The Cultivation, Preparation, and Shamanic Use of Psychotropic Plants, lk 188, 2011, North Atlantic Books, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 21.02.2014) (inglise keeles)
  39. ↑ Philip Robson,Forbidden Drugs, Oxford University Press, 3 ed, lk 119, 2009, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 23.02.2014) (inglise keeles)
  40. ↑ Mowry, M.; Mosher, M.; Briner, W. Acute physiologic and chronic histologic changes in rats and mice exposed to the unique hallucinogen salvinorin A. J. Psychoactive Drugs 2003, 35, 379 – 382
  41. ↑ Zhang, Yong; Butelman, Eduardo R.; Schlussman, Stefan D.; Ho, Ann; Kreek, Mary Jeanne (May 2005). "Effects of the plant-derived hallucinogen salvinorin A on basal dopamine levels in the caudate putamen and in a conditioned place aversion assay in mice: agonist actions at κ-Opioid receptors". Psychopharmacology 179 (3): 551–558.
  42. ↑ Zhang, Yong; Butelman, Eduardo R.; Schlussman, Stefan D.; Ho, Ann; Kreek, Mary Jeanne (2005). "Effects of the plant-derived hallucinogen salvinorin A on basal dopamine levels in the caudate putamen and in a conditioned place aversion assay in mice: agonist actions at κ-Opioid receptors". Psychopharmacology 179 (3): 551–558.
  43. ↑ Salvinorin A, an Active Component of the Hallucinogenic Sage Salvia divinorum Is a Highly Efficacious κ-Opioid Receptor Agonist: Structural and Functional Considerations
  44. ↑ Hasebe K, Kawai K, Suzuki T, Kawamura K, Tanaka T, Narita M, Nagase H, Suzuki T (October 2004). "Possible pharmacotherapy of the opioid kappa receptor agonist for drug dependence". Annals of the New York Academy of Sciences 1025: 404–13.

Välislingid muuda

Luulusalvei seemned
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Luulusalvei&oldid=6347670"