Lumelammas ehk pakssarv (Ovis canadensis) on üks kahest Põhja-Ameerikas elavast uluklamba liigist[2]. Teine Põhja-Ameerikas levinud liik on Dalli lumelammas[3]. Nende lammaste taksonoomiline kuuluvus pole veel teadlaste poolt täpselt kindlaks tehtud.

Lumelammas
Lumelammas
Lumelammas
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Selts Sõralised Artiodactyla
Sugukond Veislased Bovidae
Alamsugukond Kitslased Caprinae
Perekond Lammas Ovis
Liik Lumelammas
Binaarne nimetus
Ovis canadensis
Shaw, 1804

Levik muuda

Lumelammas on levinud Ida-Siberist kuni Kaug-Ida põhja- ja keskosani. Põhja-Ameerikas elavad lumelambad mandri lääneosa mägedes Alaskast Põhja-Mehhikoni.

Välimus ja suurus muuda

Lumelambaid on sageli võrreldud mägilammastega, kellega nad ka suuresti sarnanevad. Lumelambad on mägilambatest raskepärasema kehaehitusega. Lumelammastel puudub kaelal ja rinnal lakk. Sarved on rasked ja jämedad, laia eespinnaga, kuid üsna lühikesed. Isaste loomade tüvepikkus 148–182 cm, turjakõrgus 95–115 cm, kaaluvad nad 70–140 kilogrammi. Emasloomad on mõõtmetelt väiksemad.

Elupaik ja elulaad muuda

Lumelambad eelistavad asustada raskesti läbipääsetavaid ja kaljuseid mäenõlvu. Mõnes paigas elavad nad paikselt, toiduvaesemates piirkondades sooritavad regulaarseid rändeid. Lumelambad toituvad peamiselt rohttaimedest, eelistades kõrrelisi ja liblikõielisi; söövad ka seeni ja samblikke.

Jooksuaeg ja järglased muuda

Jooksuaeg kestab tavaliselt novembri keskpaigast jaanuari alguseni. Lumelambad elavad sel ajal segakarjades. Poegimine toimub mais-juunis. Emasloom sünnitab tavaliselt ühe järglase, on täheldatud ka kahte. Emased lumelambad saavad suguküpseks teisel eluaastal, isased kolmandal eluaastal.

Lumelammaste peamine vaenlane on hunt, tallede ohtlikem vaenlane aga ahm.

Lumelammaste eluiga on paikkonniti erinev: Põhja-Ameerikas on looduslikes tingimustes keskmine eluiga 12–14 aastat, Jakuutias aga 18–20 või rohkem.

Vaata ka muuda

Viited muuda

Välislingid muuda