Luigi Rusca (venepäraselt Луиджи Руска, Venemaal ka Алоизий Иванович Руска; 2. september 1762 Mondonico, Agno, Ticino kanton13. aprill 1822 Valenza, Sardiinia kuningriik[1]) oli Šveitsist pärit ja peamiselt Peterburis tegutsenud arhitekt.

Õppis Torinos, üks tema õpetajaid oli arhitekt Giuseppe Piermarini. 1783. aastal kolis ta Venemaale.

Ta töötas kokku 35 aastat Venemaal ning oli oma loominguga vene klassitsistliku arhitektuuri suurkujusid.

1818. aastal lahkus ta lõplikult Venemaalt ja läks tagasi Šveitsi.

Looming muuda

Tema projekteeritud ehitisi on põhiliselt Peterburis, kuid neid on ka mujal Venemaal, sealhulgas ka Eesti alal.

Peterburis muuda

  • 1792–1796 Pjotr Mjatlevi villa (Bobrinski loss), Galeeri tänav 58-60 (Галерная улица, дом № 58-60)
  • 1800–1806 ratsakaardiväe kasarmud ja maneež, Gobelääni tänav 41, 43 (Шпалерная улица, дом № 41, 43)
  • 1805–1806 "Rusca portikus", Nevski prospekt 33a (Невский проспект, дом № 33a), lammutati 1962 ning ehitati väikeste muudatustega uuesti üles 1972
  • 1805–1806 Kaasani silla ümberehitus ja laiendus
  • 1805–1809 ihukaardiväe grenaderipolgu kasarmud, tallid ja hospidal, Tšapajevi tänav 28 (улица Чапаева, дом № 28)
  • 1807–1809 Smolenka õigeusu kalmistu peavärava kompleks koos vaestemajadega
  • 1809–1812 tüüpfassaadide albumi üks autoreid
  • 1817–1818 õigeusu Kõikide Leinajate kirik, Gobelääni tänav 35a (Шпалерная улица, дом № 35a)

Peterburi kubermangus muuda

Moskvas muuda

  • 1807–1809 Havmoniki kasarmud

Kiievis muuda

  • 1808 kaubahoov (projekt; ehitati erinevate muudatusprojektide järgi 1812–1828; lammutati ja ehitati uuesti algprojekti järgi üles 1980–1982)

Novotšerkasskis muuda

  • 1804 Taevaminemise peakirik (projekt; ehitati erinevate muudatusprojektide järgi 1811–1905)

Eestis muuda

Tallinnas muuda

Petseris muuda

Tunnustus muuda

Viited muuda

  1. Tema sünnikoha ja -aja ning surmakoha kohta on hulgaliselt ekslikke andmeid - nt Karin Hallas. "Rusca, Luigi, arhitekt". // Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1996. Lk 451
  2. "Tartu. Postijaam". Digitaalarhiiv Digar

Kirjandus muuda

Välislingid muuda