Louis Pasteur

Louis Pasteur (27. detsember 1822 Dole – 28. september 1895 Pariis) oli prantsuse keemik ja mikrobioloog, kes on tuntud vaktsineerimise, käärimise ja pastöriseerimise põhimõtete avastajana – neist viimane ongi tema järgi nimetatud.

Louis Pasteur
Sündinud	27. detsember 1822 Dole, Prantsusmaa
Surnud	28. september 1895 (72-aastaselt) Pariis
Haridus	École Normale Supérieure Pariisi Ülikool
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	mikrobioloogia keemia
Töökohad	Strasbourgi Ülikool Lille'i I ülikool École normale supérieure Pasteuri Instituut
Autogramm

Tema keemiaalased uuringud panid aluse läbimurretele haiguste põhjuste mõistmise ja vältimise osas ning panid aluse tänapäevasele hügieenile, tervishoiule ja meditsiinile. Pasteuri on peetud miljonite inimeste päästjaks, sest ta leiutas vaktsiinid marutõve ja Siberi katku vastu. Teda on nimetatud bakterioloogia isaks ning koos Robert Kochi ja Antonie van Leeuwenhoekiga ka mikrobioloogia isaks.

Pasteur lükkas ümber elu iseenesliku tekke doktriini. Prantsuse Teaduste Akadeemia järelevalve all tehtud katses näitas ta, et steriliseeritud ja pitseeritud anumates ei tekkinud mingit elu, kuid steriliseeritud ja avatuks jäetud anumates hakkasid kasvama mikroorganismid.

Pasteuril oli juhtroll haiguste leviku ja põhjuste selgitamisel, täpsemalt bakteriteooria võidulepääsus. Enne teda oli bakteriteooria olnud meditsiinis vähetähtis seisukoht. Tema paljud katsed näitasid, et haiguste levikut saab vältida või peatada bakterite hävitamisega. Selle seisukoha omaksvõtt tõi kaasa pöördelise muutuse tervishoius ja meditsiinis. Tänapäeval tuntakse Pasteuri nime eeskätt pastöörimismeetodiga, mille abil hävitatakse piimas või veinis bakterid.

Pasteuril on avastusi ka keemias. Nendest tähtsaimad on teatud kristallide asümmeetria põhjuseks oleva molekulistruktuuri avastamine ja sellega seotud ratsemiseerimine. Teadlaskarjääri alguses uuris ta kiraalseid molekule naatriumammooniumtartraadi näitel.

1887 asutas ta Pasteuri instituudi ja oli kuni surmani selle direktor.

Kuigi Pasteur sooritas palju teedrajavaid eksperimente, ei saanud ta sageli teiste teadlastega hästi läbi. Tema märkmete uurimine on paljastanud, et Pasteur harrastas pettusi, et oma konkurentidest üle olla.

1849 abiellus Pasteur Marie Laurentiga. Neile sündis viis last. Neist vanim, Jeanne, suri üheksa-aastaselt. 1865 suri kaheaastane Camille ja 1866 12 ja poole aastane Cécile, kõik kolm tüüfusse. Suureks kasvasid poeg Jean Baptiste ja tütar Marie Louise. Poeg sõdis Prantsuse-Preisi sõjas.

Tunnustus

• 1856 – Rumfordi medal
• 1869 – valiti Londoni Kuningliku Seltsi välisliikmeks
• 1885 – valiti Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks
• 1895 – Leeuwenhoeki medal
• Auleegioni ordeni suurristi järk

Vaata ka

• Pasteuri efekt