Lorschi kloostri väravaehitis

Lorschi kloostri väravaehitis (saksa keeles Torhalle, ka Königshalle) on umbes 900. aasta paiku püstitatud ehitis, kunagise Lorschi kloostri ainuke originaalkujul säilinud osa ja varakeskaegse ehituskunsti silmapaistev näide.

Vaade väravaehitisele läänest
Karolingide-aegne, rooma eeskuju matkiv komposiitkapiteel, akantuslehefriis ja kanneleeritud pilastrite baasid
Teise korruse siseruum, kunagine altari koht näha vasakul

Ehitis kanti 1991. aastal koos teiste kloostrihoonete varemetega ja kloostri ala arheoloogiliste leiukohtadega UNESCO maailmapärandi nimistusse[1].

Arhitektuur muuda

Väravaehitis on välisvaates selgelt liigendatud kaheks korruseks. Esimene või soklikorrus kujutab endast avatud koda kahele poole avaneva kolme kõrge ümarkaarse väravaavaga, mida ümbritsevad komposiitkapiteelidega kroonitud poolsambad. Kitsate akendega varustatud ülemise korruse seinapind on liigendatud joonia kapiteele kandvate lühikeste kanneleeritud pilastritega ja neile kapiteelidest kõrgemal toetuvate kolmnurkviiludega või kolmnurkkaartega. Esimest ja teist korrust eraldab püstistest akantuselehtedest friis. Kogu seinapind on kaetud punasest ja valgest liivakivist mustriplaatidega, allkorrusel ruutudena, ülakorrusel kolmnurkadest ja kuusnurkadest ornamendina. Pilastrid ja kolmnurkviilud ülakorrusel meenutavad kaudselt vahvärkehitist. Kahel pool väravaehitist on poolringikujulise põhiplaaniga trepitornid (sarnased on ka Aacheni toomkiriku oktogooni lääneehitisel). Teisel korrusel on puust aamvõlviga kaetud ruum, mille idaseinas on kunagise altariniši jäänused[2].

Tähendus muuda

Hoone otstarbe üle vaieldakse siiamaani. Ehitises on nähtud Vana-Rooma triumfikaarele vastavat mälestusmärki, mis vastas Karl Suure Rooma hiilguse taasäratamise püüdlustele. Arvatud on ka, et see võis olla kohtukoda, või ajutise majutuse koht keiserlikele isikutele, või raamatukogu ning koguni kui kloostrile kuuluvate pühakusäilmete eksponeerimise koht, hiiglaslik relikviaar[3]. Kõige usutavamaks peetakse kunstiajaloolase Achim Hubeli teooriat, et Königshalle võis olla ehitatud liturgiliseks vajaduseks, keisri vastuvõtu tseremooniateks kloostris, teooriale lisab usutavust ehitise paiknemine protsessiooniteel kloostrikirikusse[4].

Viited muuda

  1. https://whc.unesco.org/en/list/515/
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. september 2019. Vaadatud 22. septembril 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. Die karolingische Torhalle in Lorsch – sichtbar, erlebbar, konsumierbar? - Spektrum.de
  4. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. september 2019. Vaadatud 22. septembril 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid muuda