Logorröa
Logorröa (vanakreeka keeles λόγος logod "sõna" ja ῥέω rheo "voolama") on suhtlemisprobleem, mis väljendub liiga suures sõnahulgas, haiglaslikus vajaduses lobiseda. Mõnikord klassifitseeritakse logorröad kui psüühikahäiret, mis tuleneb erinevate psühhiaatriliste ja neuroloogiliste häirete,[1] sealhulgas afaasia[2], ajukahjustuste puhul, mis on tekkinud talamuse piirkonnas.[3][4]
Logorröa võib olla monotoonne rääkimine või mõmisemine, suunatud kas teistele või tõenäolisemalt inimesele endale. Selles võib sisalduda seosetute sõnade või fraaside kordamist. Logorröa põhjused pole teada. Kui on tegemist näiteks emotsionaalse ebastabiilsusega ja sellega seotud suure hulga neuroloogiliste seisunditega, on teised sümptomid kliinilises käsitluses ja teadusuuringutes olulisemad. Muude sümptomite hulka kuuluvad ülemäärane rääkimine, sõnad, milles puudub loogika või põhjus, sõnad, mis võivad solvata teisi inimesi ja suvalised sõnad, millele kuulajad võivad omistada muid tähendusi.
Logorröad ei tohiks segi ajada katkematu kõnega, mida iseloomustab teemalt teemale "hüplemine" ja mida on võimatu katkestada.[5]
Viited muuda
- ↑ Arseni, C.; Dănăilă, L. (1977). "Logorrhea Syndrome with Hyperkinesia". European Neurology. 15 (4): 183–7. DOI:10.1159/000114831. PMID 872837.
- ↑ "Review of research on the clinical presentation of acquired childhood aphasia". Acta Neurol. Scand. 93 (6): 428–36. 1996. PMID 8836305.
- ↑ "[Hemiballismus with logorrhea and thymo-affective disinhibition caused by hematoma of the left subthalamic nucleus]". Rev. Neurol. (Paris) (French). 151 (6–7): 416–9. 1995. PMID 7481408.
{{cite journal}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Manic delirium and frontal-like syndrome with paramedian infarction of the right thalamus". J. Neurol. Neurosurg. Psychiatr. 51 (1): 116–9. 1988. DOI:10.1136/jnnp.51.1.116. PMC 1032723. PMID 3258356.
- ↑ "Glossary". Medical Student Teaching Resource. Newcastle University. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. detsember 2009. Vaadatud 6. aprillil 2017.