Litene vald (läti keeles Litenes pagasts) on vald Lätis Gulbene piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Stāmeriena ja Stradi vallaga, Alūksne piirkonna Jaunanna vallaga ning Balvi piirkonna Kubuli ja Rugāji vallaga.

Litene vald

läti Litenes pagasts

Vapp

Pindala: 127,4 km²
Elanikke: 828 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 6,5 in/km²
Keskus: Litene
Gulbene ja Balvi vaheline maantee

Valla pindala on 127 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1018 inimest.[2] Valla keskus on Litene küla, vallavanem on[millal?] Vilnis Lapiņš.[3]

Ajalugu muuda

Vald moodustati aastal 1866, selle vana saksakeelne nimekuju oli Lettin. Aastal 1935 oli valla pindala 149 km². Aastal 1945 moodustati vallas Priednieki ja Litene külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Litene külanõukoguga likvideeritav Priednieki külanõukogu, aastal 1960 aga osa Vecgulbene külanõukogust.[4] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Gulbene piirkonda.

Kaitstavad mälestised muuda

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Lešķi muinaskalmed ehk Kalmepõld, Podnieki muinaskalmed ehk kalmemägi, Akmeņrūčise muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu, Läti sõjaväe Litene suvine välilaager, Litene mõisakompleks (sealhulgas tall), kommunistliku massimõrva ohvrite mälestusmärk koos matmispaigaga ja Kraukļi muinaskalmed.[5] Kohaliku kaitse all on Grīva muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu, Litene kalmistu kabel, Litene mõisa pesuköök, häärber, kaks teenijate maja, park, magasiait, ait, küün ja apteek.[6]

Loodus muuda

Tähtsamad jõed on Pedetsi jõgi ja selle lisajõgi Sita jõgi. Järvedest asub Stāmeriena valla piiril 23,9 ha suurune Kauguri järv.

Looduskaitse all on Ozolciemsi tammed, Litene paberivabriku tamm, Pedetsi jõe tammed, Litene vabaõhulava tamm, Litene mõisa jalakas, Litene tamm ja arvukalt nimetuid põlispuid. Valla lõunaosa jääb osaliselt Mugurve luha kaitsealale, valla ida- ja keskosa aga Sita ja Pedetsi luha kaitsealale.[7]

Asustus muuda

Aastal 2011 elas vallas 856 lätlast, 126 venelast, 11 valgevenelast, 1 ukrainlasne, 1 poolakas ja 2 leedulast.[8]

Valla külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv[9]
Aurava mazciems
Lešķi mazciems 16 (2007)
Litene lielciems 587 (2022)
Silenieki mazciems ~10 (2007)
Skujenieki skrajciems
Zāģernieki mazciems
Vārpiņas mazciems

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited muuda

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 19.09.2023.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Gulbenes novads (vaadatud 25.02 2018)
  4. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  5. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  7. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  8. Ethnic composition of Latvia 2011
  9. 9,0 9,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid muuda