Liitumispolümerisatsioon

Liitumispolümerisatsioon on polümerisatsioon, milles monomeeri molekulide liitumise tulemusena moodustuvad polümeersed molekulid ilma kõrvalproduktideta.

Liitumispolümeriastsioon: vinüülkloriidi polümerisatsioon

Liitumispolümerisatsioonil moodustuvad ainult polümeersed molekulid. Enamasti on siin tegu ahelpolümerisatsiooniga. Üldjuhul ei kuulu siia polükondensatsiooni protsessid (toimuvad astmelise polümerisatsiooni mehhanismi järgi), milles polümeersete molekulide kõrval moodustuvad ka mingid väikesed molekulid. Kuid siia kuulub näiteks polüuretaani moodustumine: see on polükondensatsioon, kus ei eraldu väikest molekuli.

Protsessis osalevate monomeeride arvu järgi eristatakse kahesugust polümerisatsiooni: homopolümerisatsiooni, kus osaleb ainult üks monomeer, ja kopolümerisatsiooni, kus osaleb vähemalt 2 monomeeri.[1]

Liitumispolümerisatsiooni kasutatakse näiteks plastmassitööstuses uute materjalide valmistamisel. Sel teel valmib näiteks PVC (polüvinüülkloriid).

Vaata ka muuda

Viited muuda