Liitium
| 3 |
1 2 |
| Li 6,938 |
|
| Liitium |
Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.
Maailma suurimad liitiumivarud asuvad Boliivias Salar de Uyuni soolakus (vt Liitiumi kolmnurk).
Liitiumi omadused muuda
Liitium on kõige väiksema tihedusega metall. Normaaltingimusel on liitium üldse kõige väiksema tihedusega tahke lihtaine: tema tihedus on 0,535 g/cm³.
See on hõbevalge suhteliselt pehme metall, mis sulab temperatuuril 180 °C.
Võrreldes teiste leelismetallidega on liitium keemiliselt vähem aktiivne, kõvem, kõrgema sulamistemperatuuri ja väiksema tihedusega.
Keemiliselt on ta väga aktiivne. Kõigis ühendites on liitiumi oksüdatsiooniaste 1. Liitium reageerib aeglaselt õhuga ja tõrjub veest vesinikku välja, moodustades hüdroksiidi. Erinevalt teistest leelismetallidest moodustab liitium hapniku või õhuga reageerides tavalise oksiidi. Liitiumi soolad on termiliselt vähem püsivad kui muudel leelismetallidel.
Avastamine muuda
Esimese liitiumit sisaldava mineraali, petaliidi avastas brasiillane José Bonifácio de Andrada e Silva 1700. aastal. Liitiumi olemasolu tegi esimesena kindlaks aga rootslane Johan Arfwedson alles 1817. aastal. Aasta hiljem avastati liitiumisoolade omadus muuta põletamisel leek punaseks. Samal aastal eraldasid liitiumi lihtainena teadlased Sir Humphry Davy ja William Thomas Brande, kasutades selleks elektrolüüsi.
Tootmine muuda
Liitium on suhteliselt haruldane metall, mida ei leidu vabal kujul looduses. Tänapäeval toodetakse liitiumi põhiliselt mineraalidest (nt spodumeenist) ja maa-alusest soolasest veest. Suurimad tootjad olid 2019. aastal Austraalia (42 000 tonni), Tšiili (18 000 t), Hiina (7500 t), Argentina (6400 t), Zimbabwe (1600 t) ja Portugal (1200 t).[1]
Kasutamine muuda
Liitiumi kasutatakse soojusülekandeaparaatides, patareides (peamiselt mobiiltelefonide ja fotoaparaatide omades), lennukiehituses kasutatavates sulamites. Liitiumisooli, näiteks liitiumkarbonaati kasutatakse meeleolu tasakaalustajana (tümostabilisaatorina) meeleoluhäirete, näiteks bipolaarse meeleoluhäire maaniahoogude ravis.
Liitiumi isotoobid muuda
Liitiumil on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 6 ja 7. Pikima elueaga radioaktiivse isotoobi (massiarvuga 8) poolestusaeg on 0,84 sekundit.
Viited muuda
Välislingid muuda
 |
Vikisõnastiku artikkel: liitium |
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Liitium |
- Rainer Küngas "Meie ilma liitiumita tulevik" Horisont, 6. september 2010
- Serbia maapõues võib peituda tohutu varandus Postimees, 30. august 2019