Lendav hollandlane (ooper)

"Lendav hollandlane" (originaalpealkiri saksa keeles Der fliegende Holländer) on Richard Wagneri romantiline ooper (Romantische oper) kolmes vaatuses helilooja enda libreto Heinrich Heine "Aus den Memoiren des Herren von Schnabelewopski" (1834, "Härra Schnabelewopski memuaarid") järgi.

Lehekülg Wagneri ooperist koos märkustega avaldajale

Helilooja neljas, kuid esimene "kanooniline", sümbolistlik ooper, mille ajendiks oli helilooja sattumine juulis-augustis 1839 teel Riiast Londonisse purjetanud laeval tormi kätte. Laev sõitis Norra ranniku lähedal karile.

Ajalugu

Ooperi ettekanne 1917. aastal

Ooper on komponeeritud 1841. aastal Pariisis kahe nädala jooksul, kui helilooja elas seal suures materiaalses puuduses. Pariisi Opéra ei soovinud tundmatu noore saksa helilooja teost lavastada. Küll oldi nõus 500 frangi eest ostma ära libreto. Lõpuks soostus Dresdeni teater ooperit esitama. Publik võttis aga uue ooperi ebasõbralikult ja tõrjuvalt vastu. Ka Berliinis kordus ebaedu. Seejärel jäi partituur 25 aastaks kasutult seisma. Wagner töötas ooperit korduvalt ümber ja alles pärast 1870. aasta Londoni etendust kujunes see helilooja üheks armastatumaks ja enam esitatud teoseks, mis on tänapäeval maailma juhtivate ooperiteatrite püsirepertuaaris.

Wagner plaanis esialgu esitada ooperi ühes vaatuses, kuid lõi kahtlema ja tuli välja kolmevaatuselise variandiga. Tänapäeval on proovitud esitada ühes vaatuses või ühe vaheajaga, mis aga on olnud publikule väga kurnav. Ooper paistab silma äärmiselt tundeküllase faabula poolest, mis annab üldsuse poolt hukka mõistetud meremehe põhjaliku iseloomustuse. Oopus sisaldab hulgaliselt rahvalikke koore.

Esmaettekanne toimus 2. jaanuaril 1843 Dresdeni teatris Königliches Sächsisches Hoftheater (Semperoper). Peaosade esmaesitajad olid Wilhelmine Schröder-Devrient (Senta), Michael Wächter (Hollandlane), Wenzel Bielezizky (Tüürimees), Karl Risse (Erik), Friedrich Traugott Reinhold (Daland), Therese Wächter (Mary). Dirigeeris Richard Wagner.

Eestis on esitatud Tallinna Linnateatris 1895 ning Estonias 1925, 1958, 1984 ja 2016.

Tegevus

Tegevus toimub umbes 1650. aastal Norra rannikul. Norra meremees Daland satub tormi kätte ja pääseb napilt laevahukust. Ta varjub väikeses lahes, kuhu saabub ka tohutu suur ja salapärane purjekas, mille kapteniks on "Lendav Hollandlane". Tema peal on needus, et ta võib vaid kord seitsme aasta tagant tulla kaldale. Selle needuse võib temalt võtta vaid naine, kes hakkab teda armastama ning jääb talle eluks ajaks truuks. Daland on võõra suhtes külalislahke. Too pakub talle tasuks kasti oma kallihinnalisest laadungist, kui Daland lubab tal ühe öö viibida oma majas. Kui aga Dalandil oleks tütar, kelle too oleks nõus andma Hollandlasele naiseks, saaks ta laeval olevad aarded endale. Daland võtab selle ettepaneku vastu ja lubab talle oma tütre Senta.

Dalandi maja on Norra rannikul, Senta ootab seal isa saabumist. Tal on peigmees, noor kütt Erik. Dalandi saabudes jutustab Senta talle, et on näinud unes hollandlast, kelle ta peab oma armastusega needusest vabastama. Selle mehe portree ripub ka tema ukse kohal. Erik on sellest kohutatud ja pöördub tüdrukust ära. Uksele ilmubki Hollandlane. Ta anub Senta armastust ja saab selle. Daland on rahul.

Valmistutakse pulmadeks. On ilus ja tuulevaikne ilm. Norra meremehed märkavad aga ehmatusega, et suure Hollandi laeva ümber on meri rahutu. Erik keelitab Sentat loobuma võõramaalasega abiellumisest. Nende kohtumist näeb pealt Hollandlane, kellele tundub, et Senta on teda petnud. Ta on raevus ja annab oma madrustele käsu lahkuda. Senta püüab teda veenda jääma, kuid Hollandlane pöörab talle selja. Paljud naised on vandunud talle igavest armastust. Senta tahab mehega kaasa minna, kuid laev jõuab lahkuda. Tüdruk otsustab end ohverdada, et sellega võtta Hollandlaselt needus. Ta hüppab kaljult alla. Daland ja külarahvas näevad, kuidas suur laev seejärel upub. Needus on maha võetud ja Hollandlane rahu leidnud.

Peamised osad

• Hollandlane (bass-bariton)
• Norra laevakapten Daland (bass)
• Dalandi tütar Senta (sopran)
• jahimees
• Senta peigmees Erik (tenor)
• Senta amm Mary (metsosopran)
• Tüürimees (tenor)

Peamised muusikalood

• Hollandlase aaria "Die First ist um"
• Dalandi aaria "Wenn aus der Qualen"
• ketruskoor "Summ und brumm, du gutes Rädchen"
• Senta aaria "Jo ho hoe! Traft ihr das Schiff"
• Senta ja Eriku duett "Bleib, Senta, bleib"
• Dalandi ja Senta duett "Mein Kind, du siehst mich auf der Schwelle"
• Hollandlase ja Senta duett "Wie aus der Ferne längst verganger Zeiten"
• madruste koor "Steuermann, laß die Wacht!";
• Eriku ja Senta duett "Was mußt' ich hören"
• finaal "Verloren, ach verloren"