Leedu nime varaseim teadaolev kirjapanek pärineb ühest 1009. aasta 9. märtsi sissekandest. Sel kuupäeval kirja pandud Pühast Brunost rääkiv lugu on jäädvustatud Quedlinburgi kroonikas (ladina keeles Annales Quedlinburgenses).[1] Kroonikas on jäädvustatud Leedu kohta kasutatud nimekuju Литъва (Litva) ladinapärane nimekuju Litua.[2] Kuigi on selge, et nimi pärineb balti keeltest[3], arutlevad teadlased jätkuvalt selle tähenduse üle.

Leedu nimi nii, nagu see 1009. aastal kirja pandi

Ajalooline kasutus muuda

13. sajandil piirnes Leedu vürstiriik slaavlaste aladega. Viimased aga ei loonud ise Leedu kohta kasutatavat nime, vaid kasutasid leedulaste olemasolevat etnonüümi. Leedu keele diftong -ie- muutus slaavi keeltes täishäälikuks -i- (и). Nimes esinev lühike -u- muutus samas eriti lühikeseks häälikuks -ŭ- (ъ), mis aga rõhuta häälikuna hiljem idaslaavi keeltest kadus. Selle tulemusena tekkis nimekuju Litva. See tõestab seda, et slaavlased laenasid selle etnonüümi leedulastelt pikka aega tagasi.[4]

Järgneva sajandi jooksul pandi Leedu nimi kirja teisteski keeltes, sealhulgas saksa ja poola keeles. Varastes Saksa kroonikates esineb Leedu nimi kujul Lettowen.[5] Selle nimekuju puhul kasutatakse diftongile -ie- osutamiseks tähte -e- ja -owen viitab leedu keeles leidunud hüdronüümi sufiksile -uva (-ava).[5] Traditsiooniline leedukeelne tüvi -liet- esineb lisaks mitmele selle ajastu Saksa allikale ka ladina keeles (kui Lethovia, Lettovia, Lettavia jne).

Russide kroonikates kirjutati Leedu nime nii kujul Литъва kui ka lühemalt nimena Литва (Litva), kus mainitud diftongi -ie- asemel kasutati juba häälikut -i- (и). Kõik need nimed tulenevad selgelt nimekujudest *Lētuvā > Lietuva, mida leedulased ise enda aladele osutamiseks kasutasid.[4] Arvatakse, et omakeelset nime Lietuva on leedulased kasutanud 12. või 13. sajandist alates[6], kuid sellest ajast puuduvad kirjalikud allikad. Vanim säilinud leedukeelne käsikiri on dateeritud 16. sajandisse. Vaatamata küllaldasele ajaloolisele ja keeleteaduslikule tõendusmaterjalile seoses nime kasutamisega erinevates keeltes, väideldakse nime etümoloogia osas teatud määral jätkuvalt veel tänapäevalgi.

Etümoloogia muuda

 
100-litine kullast mälestusmünt, mis on pühendatud Leedu nime 1000. aastapäevale (vermitud aastal 2007)

Korduvalt on püütud seostada nime Lietuva keldi kohanimede ja ladina- või itaaliakeelsete sõnadega, kuid kõigil neil katsetel puudub tugev lingvistiline toetus. Laialt levinud uskumuse järgi pärines sõna Lietuva leedukeelsetest sõnadest lyti ('vihma sadama') ja lietus ('vihm').[7][8] Ent sellel teoorial puudub igasugune tõsine teaduslik tõestus. Kuna sõnas Lietuva esineb ka sufiks (-uva), ei tohiks algsel sõnal sufiksit olla. Tõenäoline kandidaat selleks sõnaks on Lietā. Kuna paljud balti keelte etnonüümid tulenevad hüdronüümidest, on keeleteadlased otsinud sõna päritolu kohalike hüdronüümide seast. Tavaliselt arenesid sellised sõnad järgnevaid etappe läbides: hüdronüüm → toponüüm → etnonüüm.[9]

Nime allikaks peetakse tavaliselt Kernavė lähedal asuvat väikest jõge. Kernavė oli varase Leedu riigi tuumikala ja tulevase Leedu suurvürstiriigi võimalik esimene pealinn. Jõe algne nimi on Lietava.[9] Kuna mõlemad sufiksid pärinevad samast sufiksite rühmast, võis sufiks -ava aja möödudes muutuda sufiksiks -uva. Jõgi ise voolab madalikel ja ajab kergesti üle kallaste. Seega võib traditsioonilist leedukeelset kuju liet otseselt tõlgendada kui lietis ('välja loksuma'), mille tüve näol on tegemist indoeuroopa algkeelest pärit tüvega *leyǝ-.[10] Teisalt on jõgi väga väike ja mõnede meelest on ebatõenäoline, et selline väike ning lokaalne objekt oleks laenanud oma nime kogu rahvale. Samas ei oleks see maailma ajaloos aga ennekuulmatu.[4]

Kuigi nime etümoloogia üle jätkuvalt arutletakse, on teadlased ühel meelel selles, et etnonüümi peamised juured on leedukeelsetes kujudes *Lētuvā/Lietuva, mida hiljem kasutati teisteski keeltes (sealhulgas slaavi keeltes). On väga ebatõenäoline, et see nimi oleks tulenenud mõnest slaavi keelest, kuna slaavi häälikut -i- (и) ei oleks kunagi leedu keelde translitereeritud diftongina -ie-.[4]

Leedu riigi nime etümoloogiate seast leiab ka Artūras Dubonise hüpoteesi[11], mille järgi on nimi Lietuva seotud sõnaga *leičiai (mitmus sõnast leitis, mis tähistas teatud ühiskondlikku rühma varases Leedu suurvürstiriigis).

Viited muuda

  1. Tomas Baranauskas. "On the Origin of the Name of Lithuania". Lithuanian Quarterly Journal of Arts and Sciences, 55-3. Sügis 2009. ISSN 0024-5089.
  2. Main Facts | Vilnius Tourist Information Centre. Vaadatud 23.04.2019.
  3. Lithuania. Dictionary.com. Vaadatud 07.03.2018.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Zigmas Zinkevičius. "Lietuvos vardo kilmė". Voruta, 3-669. ISSN 1392-0677. 30.11.1999.
  5. 5,0 5,1 Zigmas Zinkevičius. "Senosios Lietuvos valstybės vardynas". Lk 26. Science and Encyclopaedia Publishing Institute. Vilnius, 2007. ISBN 5-420-01606-0.
  6. Zigmas Zinkevičius On the Name of Lithuania.
  7. Lithuania – General Information. Erasmuse programm, 2007. aasta konverents. "The name of Lithuania (Lietuva in Lithuanian) comes from the word "lietus" (rain).".
  8. Zigmas Zinkevicius. The Origin of the Name of Lithuania[alaline kõdulink]. Delfi.lt, 1999. "After the ineffectual efforts to find the name of Lithuania in foreign countries, it was finally associated to the Lithuanian word lietus ‘rain’, as though Lithuania were an extremely rainy land."
  9. 9,0 9,1 Zigmas Zinkevičius. "Kelios mintys, kurios kyla skaitant Alfredo Bumblausko Senosios". Lietuvos istoriją 1009-1795m. Voruta, 2005.
  10. Indo-European Etymology.
  11. Artūras Dubonis. "Lietuvos didžiojo kunigaikščio leičiai: iš Lietuvos ankstyvųjų valstybinių struktūrų praeities (Leičiai of Grand Duke of Lithuania: from the past of Lithuanian stative structures)". Lietuvos istorijos instituto leidykla. Vilnius, 1998.

Kirjandus muuda

  • Zigmas Zinkevičius. "Lietuvių tautos kilmė". Vilnius, 2005.

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Name of Lithuania seisuga 24.04.2019.