Lauanuga
Lauanuga on üks vanemaid söögiriistu. Tänapäeval kasutatakse seda enamasti koos kahvliga. Nuga tarvitatakse enamasti toidu tükeldamisel ja kahvlile lükkamisel; täpsem kasutus sõltub konkreetse piirkonna lauakommetest.
Algselt tarvitati söögilauas tavalisi teravaid nuge, et tükeldada tahket toitu, mis pandi suhu käega. Kahvlid levisid Euroopas alles keskajal. Nüüdisajal on lauanoad ohutuse huvides enamasti nürid või kergelt sakilise servaga.
Lauanoa kõrval pruugitakse söömisel ka mitmesuguseid spetsiifilisemaid nuge nagu võinuga ja juustunuga.
Ajalugu muuda
Ümara otsaga lauanugade levikule pani aluse Prantsuse kardinal Richelieu, kes käskis 13. mail 1637 oma lauanugade otsad ümaraks viilida. Tema eesmärgiks oli vabaneda külaliste kombest hambavahede puhastamisel nugasid kasutada. See muudatus hakkas õukonnas kiirelt levima ja peagi andis ka Louis XIV välja korralduse pärssimaks terava otsaga lauanugade kasutamist.[1]
Viited muuda
- ↑ 13. mail 1637 võeti kasutusele ümara otsaga lauanuga ERR teadus, 13. mai 2014