Latiinide liit
Latiinide liit (umbes 7. sajand eKr – 338 eKr)[1] oli ligikaudu 30 muistse Rooma lähedal asunud Latiumi piirkonna küla ja hõimu vastastikuseks kaitseks organiseeritud konföderatsioon. Mõiste "Latiinide liit" on välja mõelnud tänapäevased ajaloolased ja sel puudub ka täpne ladinakeelne vaste. [2]
Liidu loomine muuda
Liit loodi algselt kaitseks ümbritsevalt aladelt pärinevate vaenlaste (etruskide) vastu ja selle juhtrolli kandis Alba Longa linn.[1] Vastavalt ühe Cato Vanema poolt kirja pandud teksti säilinud fragmendile kuulusid ühel hetkel liitu Tusculum, Aricia, Lanuvium, Lavinium, Cora, Tibur, Pometia ja Ardea.[3]
Liit Rooma juhtimise all muuda
Rooma legendaarse seitsmenda ja viimase kuninga Lucius Tarquinius Superbuse valitsemisajal keelitati latiine Rooma juhtrolli tunnustama. Lepingut Roomaga uuendati ja lepiti kokku, et latiinide väesalgad ilmuvad teatud kindlaksmääratud päeval kindlaksmääratud paika, et moodustada koos Rooma vägedega ühendatud sõjaline jõud. Seda ka tehti ja Tarquinus moodustas Rooma ja latiinide väesalkadest ühendatud üksused.[4]
Rooma vabariik moodustas oma arengu alguses, aastal 493 eKr, liidu Latiinide liiduga. Lähtuvalt Rooma traditsioonist järgnes see pealkirja "Foedus Cassianum"[5] kandev leping Rooma võidule liidu üle Regilluse järve lahingus. Leping nägi ette, et nii Rooma kui Latiinide liit jagavad sõjalistelt vallutustelt saadud saaki (millest sai hiljem üks aastatel 341–338 eKr peetud Latiinide sõja põhjuseid) ja et mistahes nende kahe osalusel läbi viidavaid sõjakäike pidid juhtima Rooma kindralid. See liit aitas tõrjuda tagasi Apenniinides elanud rändhõimude (aequi ja volsci) rünnakuid ja sel viisil hoiti armeede segunemisega ära nende hõimude sissetung Latinumi.[1] Jätkuvalt ei ole selge, kas latiinid võtsid Rooma liitu vastu lihtsalt kui ühe liidu liikme või allkirjastati Rooma riigi ja Latiinide liidu vaheline leping kui kahe võrdse osapoole vaheline leping.
Sõjad Roomaga muuda
Pikemalt artiklis Rooma-latiinide sõjad- Pikemalt artiklis Latiinide sõda
Rooma kuningriigi ajajärgul ja Rooma vabariigi perioodi alguses ja keskpaigas leidis roomlaste ja latiinide vahel aset hulk konflikte. Need konfliktid tõid kaasa hulga sõdu, millest paljud peeti küll Rooma ja üksikute Latiinide liidu linnade vahel, kuid aeg-ajalt võitles Rooma ka kogu liidu vastu.
Rooma kasvav võim viis selleni, et Rooma hakkas liidus järk-järgult domineerima. Algse lepingu uuendamine aastal 358 eKr määras ametlikult kindlaks Rooma juhtrolli ja päästis lõpuks valla Latiinide sõja (341–338 eKr).[1] Pärast Rooma võitu saadeti liit laiali.
Pärast Latiinide liidu lõppu aastal 338 eKr nimetas Rooma liitu kuulunud linnad munitsiipiumideks (municipia) ja rajas neisse kolooniad (coloniae). See tähendas, et linnu valitses sestpeale Rooma (või Rooma vabariik) ja seal elanud inimesi peeti edaspidi Rooma kolonistideks.[5]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Stearns, Peter N. "The Encyclopedia of World History", Houghton Mifflin. pp. 76–78. (2001). ISBN 0-395-65237-5.
- ↑ Tim Cornell. "The Beginnings of Rome: Italy and Rome from the Bronze Age to the Punic Wars", page 293. Routledge. (1995).
- ↑ Tim Cornell. "The City-State in Latium", kogumikus: Mogens Herman Hansen, "A Comparative Study of Thirty City-state Cultures", page 213. Kgl. Danske Videnskabernes Selskab. (2000).
- ↑ Titus Livius. "Ab urbe condita", 1.50-52.
- ↑ 5,0 5,1 Nelson, Eric. "The Complete Idiot's Guide to the Roman Empire", Alpha Books. pp. 76–77. (2001). ISBN 0-02-864151-5.