Laste väärkohtlemine

Laste väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi.

Lastekaitseseadus

Lastekaitseseaduses käsitletakse laste väärkohtlemist järgmiselt:

Lapse hooletusse jätmine, lapse vaimne, emotsionaalne, kehaline ja seksuaalne väärkohtlemine, sealhulgas lapse alavääristamine, hirmutamine ja kehaline karistamine, samuti lapse karistamine mis tahes muul viisil, mis ohustab tema vaimset, emotsionaalset või füüsilist tervist, on keelatud.

Tegu ei ole lapse väärkohtlemisega käesoleva seaduse tähenduses, kui lapse käitumine kujutab otsest ja vahetut ohtu lapse enda või teiste isikute elule või tervisele ning seda ohtu ei ole võimalik vältida, sealhulgas vestluse, veenmise või suulise rahustamise teel, ja sellest tulenevalt tuleb last kasvataval isikul, lapsega töötaval isikul ja lastekaitsetöötajal lapse ohjeldamiseks kasutada füüsilist jõudu määral, mis ei tekita lapsele kehalisi, vaimseid ega emotsionaalseid kahjustusi ning riivab võimalikult vähe lapse õigusi ja vabadusi.

Füüsilist jõudu tohib käesoleva seaduse tähenduses kasutada vaid lapse liikumise või liigutuste piiramiseks määral, mis on proportsionaalne ja vähim vajalik teda ähvardava või temast lähtuva ohu tõrjumiseks. Füüsilist jõudu ei ole lubatud kasutada karistuse eesmärgil.

Väärkohtlemise liigid

Emotsionaalne väärkohtlemine

Emotsionaalse pingeseisundi tekitamine lapsele, mis võib põhjustada raskeid või pöördumatuid kahjustusi lapse emotsionaalsele arengule.

Iseloomulikud käitumisliigid:

• hirmutamine, ähvardamine;
• karjumine;
• sõimamine;
• solvamine;
• mõnitamine;
• halvustavate nimedega kutsumine;
• manipuleerimine;
• lapse isoleerimine normaalsest sotsiaalsest suhtlemisest.

Füüsiline väärkohtlemine

Vanema või hoidja tahtlik, mitteõnnetuslik füüsilise jõu kasutamine lapse suhtes, mis võib vigastada last. Füüsiline väärkohtlemine võib põhjustada lapsele kergemaid, raskemaid või isegi eluohtlikke füüsilisi ja ka psühholoogilisi kahjustusi.

Iseloomulikud tegevused:

• tõukamine, lükkamine;
• näpistamine, küünistamine;
• väänamine, pigistamine;
• raputamine;
• millegagi viskamine;
• juustest sikutamine;
• löömine käe, jala või esemega;
• peksmine;
• põletamine;
• lämmatamine, kägistamine;
• uputamine;
• lapse vastu relva kasutamine.

Seksuaalne väärkohtlemine

Lapse kaasamine seksuaalsesse tegevusse, mille sisust ta ei saa täielikult aru, millele ta ei ole võimeline andma adekvaatset nõusolekut ning mis astub üle seadustest või ühiskonna sotsiaalsetest normidest. Seksuaalne vägivald lapse vastu on võimu, seksuaalsete või muude vajaduste rahuldamise eesmärgil toime pandud seksuaalse sisuga kontaktne või mittekontaktne tegevus täiskasvanu või teise lapse poolt, kes vanuse või arengutaseme poolest on vastutus-, usaldus- ja võimusuhetes lapsega.

Lapse hooletussejätmine

Vanema või hooldaja kohustuste mittetäitmine lapse füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse arengu eest hoolitsemisel ning mis võib kahjustada lapse eakohast arengut ning vaimset ja füüsilist tervist.

Iseloomulikud liigid:

• füüsiline hooletussejätmine – ebarahuldav hoolitsemine lapse esmaste vajaduste eest, haigestumise, vigastuste, või puude korral;

• emotsionaalne ja vaimne hooletussejätmine – ükskõiksus lapse emotsionaalsete vajaduste rahuldamise suhtes, lapse vaimse tervise või arengu probleemidele mittereageerimine;

• järelevalvetus – ebaadekvaatne järelevalve kodus ja väljaspool kodu, ei tunta huvi lapse tegevuse vastu, majapidamises olevate riskide eiramine ja lapsele ohutuse mittetagamine;

• hariduslik hooletussejätmine – vanema tegevusetus või mittehoolimine lapse hariduse omandamisel.

Raputatud lapse sündroom

 Pikemalt artiklis Raputatud lapse sündroom

Väikelapse (imiku) füüsilise väärkohtlemise vorm, mille käigus lapse vanem või hooldaja raputab last tugevalt.

Lapse raputamise põhjus

Enamasti on lapse raputamise põhjuseks lapsega tegeleja toimetulematus stressi ja vihaga, näiteks olukorras, kus laps ei lõpeta nutmist. Raputamist võivad esile kutsuda raskused potitreeningul, söötmisprobleemid ja teised juhud, kui laps ei tee seda, mida hooldaja soovib. Samuti võib põhjuseks olla lihtsalt tahe nutvat last vaigistada.

Mis juhtub, kui last raputatakse?

Raputamise ajal liigub lapse pea kontrollimatult ja piitsalöögikujuliselt ette- ja tahapoole (lõug puudutab rinda ja kukal selja ülaosa), samal ajal liigub kolju sees ka lapse aju, põrgates vastu kolju esi- ja tagakülge.

Raputamine põhjustab ajuaine kahjustusi, ajuveresoonte venitust ja rebenemist, kõvakelmealuseid verevalumeid, verejookse ja närviühenduste kahjustusi.

Tagajärjed

Olenevalt sellest, kui suured olid füüsikalised jõud ja millises aju piirkonnas kahjustus tekkis, võib lapsel kohe pärast raputamist esineda hingamis-, söömishäireid, oksendamist, krampe, uimasust, teadvusetust, ärrituvust.

Ajukahjustus tekitab talitlushäireid, millest tulenevalt võivad lapsel aastaid hiljem väljenduda mälu-, tähelepanu- ja õppimishäired, keskendumisraskused, käitumis-, kõne- ja liikumishäired; raputamisega väikelapseeas on seostatud ka vaimset alaarengut ning füüsilisi puudeid, ka pimedaksjäämist ja kurtust.

Vaata ka

• Koolivägivald
• Küberkiusamine
• Lapse seksuaalne kuritarvitamine

Välislingid

• Laste väärkohtlemine peres
• Lastekaitseseadus